Lihtne Eesti pere on mõisa taastanud suuri laene võtmata

Mõis näeb tänasel päeval välja nii hea nagu see viimati ehk ehitusjärgsel ajal oli. Foto: Erakogu

Vana mõisa taastamine on midagi sellist, mida paljud ei tihka ette võtta: see tähendab suurt tööd, mida tihti piiravad muinsuskaitse ja igasugu muude asutuste nõuded. Õnneks leidub siiski julgeid pealehakkajaid, kes raskusi ei pelga ja restaureerimise ette võtavad. Nii pääses hävingust ka Kadrina mõis. 

Jõgevamaal, paari kilomeetri kaugusel Peipsi järvest asuv Kadrina mõis sündis 1791. aastal, mil see eraldati Ranna mõisast. Kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus hoone mitmele aadlikule, viimaseks aadlisoost omanikuks oli Alexander von Stryk. Tasapisi hakkasid aga 19. sajandi algul ehitatud ühekorruselisele kelpkatusega mõisahoonele mustemad päevad saabuma, kuni ühtäkki näis, et kunagine suursugune hoone vajubki tasapisi unustusehõlma.

Elu Kadrina mõisas eelmise sajandi algupoolel. Foto: Erakogu