Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Ettevaatust: Eestis tegutseb üha rohkem libamaaklereid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uusarendus Tallinnas.
Uusarendus Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Libamaaklerite probleem on Eestis tõusuteel ja eraisikud, kes kinnisvaratehingute läbi maakleritega kokku puutuvad, peaksid olema äärmiselt ettevaatlikud.

Eelmisel nädalal «Pealtnägijas» paljastatud libamaakler pole haruldus ning eriti ettevaatlik peab olema kinnisvara broneerimistasu makstes. Kinnisvaramaaklerite tegevus ei ole Eestis seadusega reguleeritud ning maakleriks võib sisuliselt hakata iga inimene. 

«Klient peab ise olema maaklerit valides ettevaatlik, sest Tallinna kinnisvaraturul teevad kolmandiku tehingutest asjaarmastajad – niiöelda kilekotiga maaklerid. Tulemusena on lepingud pahatihti ebakorrektsed, raha liigubki kilekotis ja ka maksud jäetakse tasumata,» ütles 1Partner Kinnisvara konsultant Margus Suumann.

Ta lisas, et 14. märtsi «Pealtnägija» juhtumi puhul oli tegemist nahaalse petisega, kes kahjustas korrektsete kinnisvaramaaklerite mainet.

«Sarnased juhtumid on tõenäolisemad ühemehefirmade puhul, kus kinnisvarabürool puudub kindla aadressiga kontor ning sisuliselt on ettevõtte juht ja maakler sama isik. Konfliktsituatsioonis ei ole petetud kliendil kellelegi kaebust esitada, rääkimata kohaletulemisest. Juhul kui ka telefoninumber on välja lülitatud, siis jääb üle ainult politseisse pöörduda,» rääkis Suumann.

Margus Suumanni sõnul ei tasu kinnisvara ostes anda ettemaksu maakleri või müüja kätte, vaid see tuleks hoiustada kinnisvarafirma või notari deposiitkontol. «Mingil juhul ei peaks andma sularaha tundmatu maakleri kätte,» hoiatas Suumann.

«Maakleri usaldusväärsust näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liikmelisus ning ka maaklerifirma taust. Hea mainega kinnisvarafirma ei saa mainekahjuga riskeerida ja vastutab oma töötajate tegevuse eest. Korrektse firma esindaja sõlmib alati kliendiga käsunduslepingu, nagu seda nõuab ka maakleri kutsestandard,» lisas Suumann.

«Soomes ja Rootsis on maakleri teenus riiklikult reguleeritud ja pettuste vähendamiseks peaks see ka Eestis nii olema,» ütles Suumann.

Kuidas turvaliselt kinnisvara soetada:

  • Seaduse järgi peavad kõik kinnisvaraga seotud lepingud olema notariaalsed. Ka vara broneerimiseks on kindlam teha seda notari juures ning tasudes raha deposiitkontole.
  • Lihtkirjaliku broneerimislepingu puhul tuleb see sõlmida mitte ostja ja maakleri, vaid ostja ja müüja vahel. Ülekandega makstes tuleb kasutada deposiitkontot ning sularaha puhul pitseerida ümbrik kinni ning hoiustada see kinnisvarafirmas.
  • Uuri maakleri ja tema esindatava firma tausta ning teisi müügisolevaid objekte – kas kõik tundub korras.
Tagasi üles