/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2018/03/24/7717715t1h9a12.jpg)
Riigi otsus lõpetada kortermajade renoveerimistoetused ning asendada see üürimajade ehitamisega jätab raskesse rahalisse olukorda 200 ühistut üle Eesti.
Riik jättis juba kulutusi teinud korteriühistud lubatud toetusest ilma (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik neist ühistutest olid juba alustanud renoveerimistoetuse taotlemist ja teinud selleks vajalikke kulutusi, aimamata, et toetust ei saagi, tõdeti Tartus XVI Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil.
Tänasel foorumil esitleti ka Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) läbi viidud vastavasisulise küsitluse tulemusi.
Liit kogus tänavu aasta alguses andmeid ühistute kohta selgitamaks välja, kui palju korteriühistuid jäi riiklikust renoveerimistoetusest ilma ning millises mahus kulutusi on ühistud teinud riikliku toetusraha saamise ettevalmistumiseks.
Küsitlusele vastasid korteriühistute juhid, tehnilised konsultandid, või ühistu liikmed, kes esindasid kokku 339 korteriühistut üle Eesti.
Kokku 200 ühistut ehk 59 protsenti vastanutest kinnitas, et nad olid rekonstrueerimise toetuste taotluste vastuvõtmise peatamise ajaks kas teinud juba kõik ettevalmistavad tegevused või alustanud ettevalmistusi toetuse taotlemiseks.
Küsitlusest selgus, et ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot. Ühistute planeeritud, kuid saamata jäänud ja täna koheselt vajalik korterelamute rekonstrueerimise toetuse summa arvesse võttes vastajate nimetatud planeeritavat rekonstrueerimise kogumaksumust ja planeeritud toetuse protsenti on 48 214 562 eurot.
«Vajalikku toetussummat võib aga hinnata siiski nimetatust oluliselt suuremaks, kuna antud juhul ei ole arvesse võetud korteriühistuid, kes ei olnud küsitluse läbiviimise ajal alustanud rekonstrueerimise planeerimist ja ei osanud veel nimetada planeeritavate tööde kogumaksumust,» sõnas EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.
Tema sõnul on oluline ka märkida, et ligi kolmveerand küsitlusele vastanud rekonstrueerimistöid kavandavatest korteriühistutest oleks täna valmis taotlema suurimat 40-protsendilist korterelamute rekonstrueerimise toetust.
Kõige enam tegid rekonstrueerimise toetuse taotlemise ettevalmistamiseks kulutusi ja tunnevad kõige kiiremat vajadust rekonstrueerimise toetuse jätkumiseks korteriühistud Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal.
Riigi plaani renoveerimistoetuste lõpetamise kohta kritiseeris foorumil teravalt Riigikogu liige ja endine Tartu linnapea Urmas Kruuse, kelle sõnul tuleks vähemalt osa üürimajade projekti rahast suunata neile korteriühistustele, kes juba renoveerimisprotsessiga alustanud ning omalt poolt kulutusi teinud on.
«Kindlasti tuleks vanad majad enne renoveerida, kui hakata uusi juurde ehitama,» ütles ta. «Rahuldamata renoveerimisnõudlus ja panustamine üürimajade projekti teeb meid topelt vaeseks,» lisas Kruuse.
Korteriühistute kulutused arvudes:
- Küsitlusele vastanud korteriühistute planeeritud rekonstrueerimise kogumaksumus 124 713 074 EUR
- Vastanud korteriühistute tehtud kulutused projekteerimisele kokku 1 752 060 EUR
- Vastanud korteriühistute tehtud kulutused tehnilisele konsultandile kokku 412 154 EUR
- Korteriühistute tehtud kulutused projekteerimisele ja tehnilisele konsultandile kokku 2 164 514 EUR.
- Vastanud korteriühistute muud kulutused rekonstrueerimiseks 3 370 965 EUR
- Vastanud korteriühistutest 74 protsenti planeeris taotleda 40-protsendilist rekonstrueerimise toetust, 20 protsenti planeeris taotleda 25-protsendilist rekonstrueerimise toetust ja kuus protsenti vastanud ühistutest planeeris taotleda 15-protsendilist toetust (sellele küsimusele vastas 293 vastajat).