/nginx/o/2018/03/30/7738623t1h4fca.jpg)
Homme ei pea end enam tagasi hoidma ja võib vabalt liha võtta. Hobikokandusest ja kulinaaria ajaloost sisse võetud Olga Minnik näitab, mida slaavlased ülestõusmispühaks vaaritavad ja küpsetavad. Neile, muide, on lihavõtted tähtsamad kui jõulud.
Homme ei pea end enam tagasi hoidma ja võib vabalt liha võtta. Hobikokandusest ja kulinaaria ajaloost sisse võetud Olga Minnik näitab, mida slaavlased ülestõusmispühaks vaaritavad ja küpsetavad. Neile, muide, on lihavõtted tähtsamad kui jõulud.
Olga Minniku kaetud lihavõttelaud on justkui põige Moskvasse, tema lapsepõlve. Rammus või ja munakollasega praavitatud kohupiimapasha, suhkruvaaba ja rosinatega pühadesai kulitš, meepräänikud, kirevamustrilised munad ja lihapraad – rikkalik söök kuulus Olga kodus ülestõusmispühade juurde, nagu teisteski rohkem või vähem vanu õigeusu kombeid järgivates slaavi peredes. Samasugune näeb tema peolaud välja praegugi, kui ema ega vanaema enam pole ja tema kohus on jätkata peretraditsioone ning küpsetada präänikuid, segada pashat ja värvida mune.