/nginx/o/2018/10/29/11533957t1h97fc.jpg)
/nginx/o/2018/04/02/7744523t1hdadf.jpg)
Täna kirjutab meie blogija Margit sellest, miks on väga mõistlik enne remondiga alustamist sisustus üldjoontes paika panna ja kuidas ning kus seda teha.
Remondiblogi: oluline etapp, mida enne remondiga alustamist unustada ei tohi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisustuse üle mõtteid mõlgutama hakkasin ma juba enne korteri ostu, kui oli vaja selgeks saada, kas antud korteri planeeringut on üldse võimalik meile sobilikuks muuta.
Tihti peetakse mööbli järgi planeeringu ja mõõtmete paika panemist valeks ja pisut hullumeelseks. Minu arvates on aga piiratud ruumi tingimustes see asjakohane. Oleks ju totter, kui näiteks mõni sentimeeter valele poole ehitatud seina tõttu ei saaks kasutada olemasolevaid mööblitükke või tuleks tellida mööbel eritellimusena. Meie kodu planeeringus on iga sentimeeter oluline, et kõik vajalik mugavalt ja funktsionaalselt ära mahuks.
Suuremate mööblitükkide värvigamma poolest ei tule meie kodus midagi kardinaalselt erinevat üldisest tonaalsusest: valged ja hallid toonid, juurde aktsendina veidi musta ja antiiktamme.
Mulle meeldib valge ja helge kodu, kuid siia-sinna paar tumedamat seinatükki, mõned mustad lambi- ja toolijalad, tumeda tamme tooni lauake või kapike annab kodule juurde veidi iseloomu ja hädasti vajalikku kontrasti. Kui tekib tuju erksamate värvide järele, on alati võimalik lisada hooajalisi tekstiile ja dekoratsioone. Neutraalsele taustale saab lihtsalt lisada kaunistusi nii jõulude kui ka kevadpühade ajal, ilma et miski omavahel vastuollu satuks.
Kuna ma just eriline sisustamisguru ei ole, siis annab neutraalne põhi turvalise mängumaa väiksemate, odavamate detailide ja asjakestega katsetamiseks.
Stiili poolest eelistame sisustuses lihtsat, tagasihoidlikku põhjamaist joont: ei midagi väga erilist ega ekstravagentset. Esialgu ei olnud mul plaanis korteri ostuga kaasa saadud mööblit restaureerima hakata, kuid teatud esemeid vaadates kangastus mul kohe silme ette, kuhu need meie planeeringus hästi sobiksid.
Samuti tuleb mängu sentimentaalne faktor: vanades asjades on lihtsalt nii palju ajalugu. Mõelda vaid: see sama laud, mille taga kirjutati siin korteris mitukümmend aastat tagasi kirju, saab olema nüüd minu töölaud, kus valmivad kirjatükid, analüüsid, fotod…
Kokku jääb esialgsest mööblist meie korterisse kirjutuslaud, kolm tugitooli, Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi tool, raamatukapp, voodipesukapp ja ehk veel mõni taburett. Kõik nimetatud esemsed saavad taastatud ja uuendatud. Ühe vana ja põneva kõpitsemist vajava diivanilaua toob ehk elukaaslane meile ka Norrast.
Oma kätega restaureeritud saavad kõik kuus kaheraamset vana akent ning neli siseust, neist kolm pärinevad ilmselt 19. sajandi lõpust. Lisaks kavatseme mõned mööblitükid, näiteks valamukapi ja televiisorikapi, täiesti või pooleldi ise valmistada. Valdav osa ülejäänud mööblit tuleb paljude poolt vihatud ja armastatud IKEAst. Kombineerime omavahel vana ja väärikat uue ja moodsaga.
Enamus vana mööblit – raamatukapp, kirjutuslaud ja kaks tugitooli – läheb meil kontorisse, uutest esemetest tulevad sinna vaid töötool, laua- ja põrandalamp ning laevalgustus. Ehk ka mõned riiulid, kui vajadus peaks tekkima.
/nginx/o/2018/04/02/7744531t1h1ba4.jpg)
/nginx/o/2018/04/02/7744533t1h9f8d.jpg)
Elutuba on meil pooleldi avatud ja seinaruumi on vähe, seega sinna mahub vaid väiksemat mõõtu lahtikäiv nurgadiivan, üks tugitool, televiisorikapp, seinale kinnitatud televiisor, pisem raamaturiiul ja võib-olla kamin. Valgustuse poolest kindlasti üks silmapaistvam laelamp ning tagasihoidlik põrandalamp ja seinalambid, et diivanil-tugitoolis lugeda võimalik oleks.
/nginx/o/2018/04/02/7744527t1h929b.jpg)
Vannituppa tuleb valamukapp koos kahe tasapinnapealse valamuga ja suur peegel (kumb oleks parem, kas ümar või kandiline?), rohkelt nagisid, rätikukuivati.
/nginx/o/2018/04/02/7744539t1h2050.jpg)
Köök tuleb L-kujuline, inspiratsiooni oleme saanud ühest imeilusast Stockholmi korterist, vaata täpsemalt SIIT. Köögi ja elutoa vahele tuleb väike söögiala ühes pikendatava lauaga, kuhu mahub kuni kaheksa inimest õhtustama.
Esikusse tuleb mahukas, laekõrgune seina sisse ehitatud peegelustega kapp. Magamistuppa mahub veel üks sisseehitatud liugustega kapp, suur voodi ja kaks öökapikest. Olen püüdnud vältida eraldiseisvaid suuri (riide)kappe, mis visuaalselt ruumi väiksemaks teevad, ning asendanud need sisseehitatud versioonidega, et jätta mulje avaramatest eluruumidest. Samal põhjusel eelistan ka mööblit seina külge riputada, näiteks öökapid, valamukapi ja televiisorikapi. Lisaks muudab see põrandate koristamise imekergeks.
Lisaks kontrastsetele mööbitükkidele annab meie «igavalt» valgetele ja hallidele seintele elu kunst, mida võib leida pea igast toast. Tõsi küll: enamus kunsti saab olema samuti mustvalge. Valdav enamus kunstiteoseid oli mul valmis valitud ja isegi ära ostetud paar kuud pärast korteri ostu, kui veel ükski tuba isegi valmis ei olnud.
Kuna üks minu üheksast ametist on fotograafia, siis iseenesest mõista ei puudu meie kodust minu oma parimad mustvalged fotod. Samuti hakkab meie kodu kaunistama terve armee Eesti ettevõtte Kukupesa kauneid postreid: neid olen soodusmüükide ajal valmis varunud nii magamistoa, elutoa kui ka köögi tarbeks. Lisaks veel käputäis muid põnevaid teoseid, millest enamus kuulub meie diivani kohal rippuva kunstiseina koosseisu. Ma ei suuda ära oodata, et saaksin selle juba üles riputada!