Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Soomest naasnud eesti pere elab keset metsa elektriliitumiseta haagissuvilas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd: kuigi laudis on majale veel lõpuni paigaldamata, on progress olnud korralik.
Nüüd: kuigi laudis on majale veel lõpuni paigaldamata, on progress olnud korralik. Foto: Erakogu

Vana talukoha soetanud noorel perel tuli kiirelt lahendada küsimus, kus elada seni, kuni talu saab uuesti üles ehitatud. Lahendus leiti õige omapärane: koduks ehitati vana haagissuvila.

Grete Liivaku viieliikmeline pere ostis endale aasta tagasi Harjumaale vana talukoha, mille eestiaegsed hooned olid kahjuks nii õnnetus seisus, et taastada neid ei õnnestunud: elamiskõlbmatu maja asemel tuli hakata ehitama uut. Kus aga ise seni elada? Selge oli, et elupaik peab asuma samal krundil, et oleks võimalik kogu aeg kohapeal olla. Samuti ei soovinud noored suurt hulka raha korteriüüri alla panna.

Valik langes mitte kõige tüüpilisema lahenduse kasuks: noor pere soetas pisut enam kui 10 000 euroga ligi 45-ruutmeetrise ratastel maja, millest endale kärmelt väga õdus kodu ehitati. Elektriliitumist, muide, krundil ei ole. Kogu eluks vajalik elektrienergia tuleb generaatorilt ja päikesepaneelidest.

Kõige olulisem, mis pärast suvila soetamist ja enne talve saabumist ära teha tuli, oli maja soojustamine. Nimelt ei oleks Inglismaa kliimasse mõeldud suvila Eesti talves, olgugi et seegi on aastatega leebemaks muutunud, siiski lastega perele elamiseks sobinud. Terve haagissuvila põrandaalune sai soojustatud Kingspani soojustusplaadiga, seinad aga penoplastiga.

Tagasi üles