Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Vannituba planeerides unista suurelt ja unusta igapäevane kaaslane nimega «kiire»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vannituba planeerides on oluliseks märksõnaks tasakaal.
Vannituba planeerides on oluliseks märksõnaks tasakaal. Foto: Janne Heinaru

Vannituba sisustades tuleb kasuks oskus näha ja tunnetada tervikut. Pisikest ruumi hoolega planeerides on võimalik mõistliku rahakulu eest midagi sootuks imetabast luua. Kuidas aga sisustada vannituba viisil, et see ei oleks mitte ainult kaunis, vaid ka praktiline?

 Vannitoa plaanerimist, nagu tegelikult iga teisegi ruumi planeerimist, tuleks alati alustada oma soovide ja vajaduste välja selgitamisest. Sisekujundaja Janne Heinaru soovitab ruume sisustades alati suurelt unistada ning mõelda ruumi kõik, mida hing vähegi ihkab.

«Lased mõttel lennata ilma piiranguteta, sest kui on olemas idee, plaan, soov, mõte, siis on võimalik ka maksimaalselt parima lahenduseni jõuda,» ütles Heinaru.

Sisekujundaja sõnul on kõige mõttekam alustada neist elementidest, mis loovad mugavuse ja kodutunde ning alles seejärel mõelda, milline pakend ehk ilme sellele anda. Kuna inimesed viibivad oma kodus tihtilugu vähem kui tööl või mõnes muus kohas, leiab Heinaru, et iga sentimeeter kodus on määrava tähtsusega. Iga ruutmeeter peaks pakkuma hingerahu ja soovi kodus rohkem aega veeta. «Planeerides ruume ja esemeid kasutusmugavusest lähtudes annab see meile selles rahuolus juba pool võitu,» lisas Heinaru.

Iga projekt on 100 protsenti selle tellija nägu, mistõttu tuleb alati läheneda individuaalselt. On ka neid, kes soovivad oma kodu viimaste trendide järgi sisustada, Heinaru aga leiab, et trendidest eespool peaks ennekõike uuenduskuuri perspektiivikus olema. Iga kahe aasta tagant remonti teha pole kuigi otstarbekas ega ka mõistlik. «Ruum peab pakkuma pikaajalist rahulolu nendes valikutes ja otsustes, mida teinud oleme,» rõhutas Heinaru.

Alusta vannitoa asendi- ja elektriplaanist

Kuna kogu ruum peab vastama inimeste ootustele ja ruumi iseärasustele, on alati mõistlik alustada ruumi asendiplaanist. Siinkohal peab koduomanik selgusele jõudma, kuhu asetada vann, dušš või hoopis mõlemad korraga. Varajases planeerimisjärgus tuleks samuti hakata mõtlema mööbli ja tehnika asetusele. Mööbli, valamu ja tehnika varajane planeerimine annab ka torutööde tegijatele ja elektrikutele vajaminevad juhised kätte.

Kui asendi- ja elektriplaan on paigas, saavad ehitusmehed tööd alustada. Paralleelselt sellega saab aga veidi detailsemalt vannitoa muid elemente ja mööblit kombineerima hakata. Heinaru soovitab seada mugavus ja kasutajakogemus omaette eesmärgiks ning nende arvelt mitte kunagi järeleandmisi teha.

Praktilised läbimõeldud lahendused

Valamut, valamukappi ja segisteid valides on oluline silmas pidada, et kõik kolm omavahel sobituks.  «Tihtilugu soetatakse need eraldi ja siis hiljem selgub, et valamu ei olnud piisavalt sügav või oli just liiga sügav või et segisti veejuga ulatub valamu servast vaid viis sentimeetrit eemale ja käsi ei ole põhimõtteliselt võimalik pesta, sest need lihtsalt ei mahu jooksva vee alla,» nentis Heinaru.

Olenevalt ruumi olemusest tuleks valamukapp lahendada nii praktiliselt kui võimalik. Valamukapp loob võimaluse esemete paigutamiseks, annab ruumile korrektsema mulje ja on ka koristamise seisukohast praktilisem ja mugavam. Kapile alternatiivse variandina soovitab Heinaru kasutada lihtsat tasapinda, millele valamu asetada ning mille allossa lihtsatest vahenditest riiul luua. «Samas ei ole vähem ka neid, kes eelistavad spetsiaalselt valmistatud kappi. Siin sõltub kõik juba inimese maitse-eelistusest ja võimalustest,» ütles Heinaru.

Ruumi kujust, suurusest ja võimalustest sõltuvalt tuleks mööbli planeerimisel kohe mõelda ka hoiustamisvõimalustele – kuhu panna puhastusvahendid, WC-paber, föön, kosmeetika, hambaharjad jne. Duši ja vanni juures olevad riiulid soovitab Heinaru alati pigem varajases ehitusjärgus kohe sisse ehitada ja vältida metallist ülevärvitud nurgariiuleid. Kui sisseehitamise võimalus puudub, soovitab sisekujundaja poelettidel veidi kriitilisema pilguga ringi vaadata või oma kätega midagi efektset meisterdada. «Kõige lihtsam on alustada n-ö tühjalt lehelt, kuid väga tihti on reaalsus just selline, et meil on olemas ports esemeid, mida me ei soovi või pole võimalust asendada,» märkis Heinaru.

Sellisel juhul tasub appi võtta mõni leidlik disainer-sisekujundaja, kelle oskused ja võimed just sellistes võimatuna näivates projektides proovile pannakse.

Isikupära värvilahenduste ja materjalide abil

Heinaru sõnul minnakse aina rohkem seda teed, et ainult vannitoa veega kokkupuutuv osa ja põrand pannakse plaatide alla. Kuigi ka siin on sisekujundaja sõnul võimalik alternatiivset lahendust nagu näiteks Stucco pahtlit kasutada. Pahtel sobiv ideaalselt vannituppa, kuna sellega on võimalik katta nii seinad kui lagi.

Tulemuseks on läikiv ja kohati marmorit imiteeriv pind. Ülejäänud ruumi osas on võimalik kasutada eri lahendusi – värvi, krohvi, tapeeti, klaasi, peeglit, seinamaalinguid, puitu jne. Siin sõltub kõik taas inimese soovist, võimalustest ja leidlikkusest.

«Mis puudutab plaate, siis mida väiksem ruum, seda suurem võiks olla plaadi mõõt, mis seina pannakse,» ütles Heinaru. Sellisel viisil on võimalik vältida n-ö vuukidest tekkiva ruudulise pinna tekkimist. Väga kauni, efektse ja isegi luksusliku tulemuse saavutab Heinaru sõnul, kui kasutada nii seintel kui põrandatel suuremõõtmelisi lihtsa välimusega 800x800 või 1000x1000 plaate. Oskuslikult kombineerides saab aga ühe ruumi piires kasvõi kolme erinevat plaati kasutada. Siinkohal tuleb kasuks oskus ruumi tervikuna näha.

Isikupära saab ruumile luua kasutades eriilmelisi ja eri tugevusega ja tihedusega materjale koos. «Mõtlen siin näiteks betoonimitatsioonplaati seinas, mille kõrval õrnroosa või ihuvärvi sein, mida täiendab näiteks akna ees olev pitsist kardin või mehine tumehall sein, mida ehivad õrnema stiiliga peegel ja valgustid või kõrvuti sirged ja kandilised elemendid,» märkis Heinaru.

Tasakaal ja detailid

Vannituba planeerides on oluliseks märksõnaks tasakaal, mis peab tegelikult igas eluruumis saavutatud olema. Tasakaalu saab luua värvide, materjalide ja erinevatele detailide toel. Kui ruumis on tasakaal,  on selles ruumis hea viibida ja iga päev toimetada. Tasakaalu kõrval on teine oluline faktor detailid.

Peegel, WC-paberi hoidja, WC-harja hoidja, pistikud, ventilatsiooniava kate, segistid, riiulid, nagid – kõik need pisemad detailid peaksid olema au sees. «On tore tõdeda, et taas on hakatud kodudes ukse peal n-ö viitasid kasutama, et külalised leiaks lihtsalt üles koha, kus kuningas jala käib. Neid sildikesi leiab juba ka kauplustest, kuid alati võib võtta vahendid ja need ka ise joonistada või lasta seda kellelgi teha,» ütles Heinaru.

Dušiklaasi valides on soovituslik valida selline lahendus, mis võimaldaks dušiklaasi eest ära lükata ja ruumile veidi avarust lisada, kui keegi parasjagu ruumis ei viibi.  See, millist trappi kasutada, on loomulikult vaja juba enne ehitust selgeks teha. Siinkohal juhib Heinaru taas tähelepanu trapi välimusele. «Neid on olemas plaaditavaid, klaasist, prinditavad, värvilisi, läikivaid, mustriga jne. Ehk ka see element saab olla kujunduselement, mitte pelgalt vee äravoolu funktsioon,» täpsustas Heinaru.

Tehnikat valides lähtu mugavusest

Vannitoas oleva tehnika asetus ruumis peaks samuti lähtuma eelkõige mugavusest ja ruumi planeeringust. Heinaru soovitab siinkohal samuti sisekujundajaga konsulteerida. Kogemustega disainer planeerib lähtuvalt vajadustest ja võimalustest sobiva kapi nii pesumasinale kui kuivatile, mustapesukorvile aga ka pesuvahenditele ja rätikutele.

«Võimalusi on erinevaid: kõrgusesse ehk laeni kui ka horisontaalselt lahendatud komplekseid, mugavaid ja visuaalselt kauneid lahendusi,» lisas Heinaru. Võta veidi aega ja unusta igapäevane kaaslane nimega «kiire» Üks asi, mille inimesed ei tohiks Heinaru sõnul ei vannitoa ega ka ühegi teise eluruumi puhul kahe silma vahele jätta, on ajafaktor või siis selle puudumine.

«Iga ruumi planeerimist tuleks alustada selliselt, et meie igapäevane kaaslane «kiire» meid ei segaks, sest kui tahta parimat tulemust, tuleb arvestada sellega, et esemed, mis ruumi mugavaks ja kauniks teevad, ei pruugi kaubanduses kohe saadaval olla ning vajavad seetõttu tellimist või isetegemist või natuke rohkemat otsimist,» ütles Heinaru.

Kui inimene ei leia parasjagu soovitud eset, tulebki ära oodata hetk, mil ese taas saadaval on. Tasa ja targu toimetades on Heinaru sõnul teinekord võimalik uskumatuid rahasummasid kokku hoida ning mis veelgi enam – saavutada tulemus, mis on kõikvõimalikud ootused ületanud.

Tagasi üles