/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2018/04/13/7778617t1hf163.jpg)
Mitmetes Eesti linnades, eelkõige just maakonnakeskustes, kinnisvaraturgu sisuliselt ei olegi, kuus tehakse nendes paikades vaid mõni üksik tehing.
Mitmes Eesti linnas kinnisvaraturg sisuliselt puudub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmes Eesti maakonnakeskuses sisuliselt kinnisvaraturg puudub, kuna neis tehakse vaid üksikud tehingud kuus.
Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et paljud maakonnakeskused on nii väikese tehingumahuga, et kinnisvaraturuks oleks neid üksikuid omanikevahetusi palju nimetada.
«Eesti elu on tugevalt Tallinna ja Tartu kaldu kreenis ning üha rohkem kreeni ta vajub, see väljendub tugevalt ka kinnisvaraturul, mis nii mõneski kaunis väikelinnas on täielikus varjusurmas,» ütles Udam.
Viis kõige väiksema liiklusega kinnisvaraturgu on vastavalt Kärdlas, Põlvas, Paides, Raplas ja Kuressaares.
Näiteks Kärdlas on Maa-ameti statistika põhjal käesoleva aasta esimeses kvartalis tehtud kõigest kuus kinnisvaratehingut ja märtsikuu keskmine tehinguhind oli seal 365 eurot ruutmeetri kohta.
Viiest kõige edukamas linnas Kuressaares tehti 2018. aasta esimeses kvartalis 23 tehingut ja märtsikuu keskmine tehinguhind oli 555 eurot ruutmeetri kohta.
Võrdluseks, et Tallinnas tehti esimeses kvartalis 2319 tehingut ja keskmiseks ruutmeetrihinnaks märtsis oli 1764 eurot.