Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Mõjuv põhjus, miks vihatud naati koduaiast tegelikult hävitada ei tohi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tohutu juurerägastikuga naat võib olla küll tüütu, aga on mesilastele äärmiselt oluline taim.
Tohutu juurerägastikuga naat võib olla küll tüütu, aga on mesilastele äärmiselt oluline taim. Foto: Elmo Riig / Sakala

Naat tekitab paljudes aednikes viha: tüütu umbrohi surub end igale poole ja pole kuigi kaunis vaadata ka. Raevuka võitluse asemel tuleks seda oma aias aga hoopiski säilitada.

Miks? Veebiportaal Biobees.com kirjutab, et põlatud umbrohuna tuntud naat on väga kasulik taim mesilastele, kes on üha suuremas hädas tolmeldamiseks sobivate taimede leidmisel. 

Naadi olulisusest mesilaselaadsetele rääkis hiljuti Postimehele ka mesinduskonsulent Aivo Sildnik: soovituslik oleks selle umbrohuga võitlemisel pisut pidurit tõmmata.

Naat meeldib mesilastele ja mesilaselaadsetele väga, aga kuna aiapidajad on naadivastasesse võitlusse asunud, jääb neid taimi jaoks tasapisi liiga väheks. 

Teine probleem on, et naadist vabanetakse tihti taimemürkide abil, mis on mesilastele eluohtlikud. Inimesed ühest küljest küll soovivad oma aeda mesilasi ja külvavad ning istutavad sinna kultuurtaimi, mis peaksid neid ligi meelitama, kuid teisest küljest kasutavad koduaias mürke, mis on mesilastele surmavad. Nii meelitatakse mesilased sisuliselt lõksu.

Biobees kirjutab, et inimeste soov oma koduaiad väga hoolitsetuks muuta on arusaadav, aga sealjuures tuleks mõelda ka sellele, et paljud kasulikud putukad lahkuvad ülehoolitsetud aedadest, sest nad ei leia endale seal enam elupaika. Halvimal juhul, näiteks mürkide kasutamisel, muutuvad aiad neile lihtsalt eluohtlikuks.

Seetõttu peaks igas aias olema vähemasti nurk, kus loodusel lastakse olla nii nagu see on, koos naadi, võilille, nõgese ja muuga. Ka muru võiks sellises kohas niitmata jääda. Sellest kujuneb turvaline paik nii mõnelegi putukale, aga sageli ka näiteks siiliperele.

Tagasi üles