Esimesed metsa maitsed

Esimesed tänavused karulaugud on Hele-Mai Alamaal juba leitud. Foto: Hele-Mai Alamaa

On kaks võimalust: minna metsa ja tuua metsaköök koos esimese kevaderohelisega tuppa, või vastupidi, võtta priimus metsa kaasa ja nautida kulinaarseid rõõme seal. «Metsaköögi» raamatu autorid Hele-Mai Alamaa ja Merle Liivak eelistavad igal juhul viimast.

Praegu on metsahoolikutele kõige magusam aeg: heleroheline ja vidistav, lõhnav ja ärev. Mõni nädalavahetus, ja möödas see ongi. Nii et minge metsa, soovitavad "Metsaköögi" autorid Hele-Mai Alamaa ja Merle Liivak kõigile.

«Korjake jänesekapsast, noort krussis naati ja nõgest, karulauku, kuusevõrseid, pisikesi kortslehti, nurmenuku lehti ja õisi – varred on mürgised. Noppige kohe kuhjaga, sest kui näiteks umbrohu pannile paned, tõmbub see krimpsu ja pisikeseks,» utsitavad naised. Muide, neile, kellele värske metsarohelise maitse esimese hooga ei istu, võiks algatuseks ja harjutamiseks seda praadida ohtras võis, maitsestada soola ja sidrunimahlaga – tulemus saab väga hõrk, kõneleb nende kogemus.

Samuti võiks algaja taimetundja korjata ja süüa seda, mida ta kindlalt teab. Lastelgi tuleks silm peal hoida, et nad iga kõrt suhu ei pista. Õnneks on Eestimaa loodus suhteliselt leebe, kui just näsiniint või mõnd putke ei maitse või sinililledega torti või võileibu ei kaunista. Kuid karulauku aetakse sarnaste lehtede tõttu piibelehega segi ja need mürgitused pole sugugi haruldased. «Eks meil endalgi ole avastamist veel palju ja metsatarkuste omandamisel pikk tee käia,» arvab Hele-Mai.