:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/07/7829720t1h01dc.jpg)
Stuttgardi Moove’i laboratooriumi uurijad on loonud vägeva interaktiivse kaardi, millel kujutatakse meie igapäevase Euroopa tuiksooni.
Avastus: kõik teed viivadki Rooma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnekäänul «Kõik teed viivad Rooma» oli impeeriumi hiilguse aegses Euroopas tõsi taga. Kuid võttes arvesse, et osa tänapäevastestki magistraalidest järgib sama rada, mida roomlaste kunagised maanteed, võib see ütlus sama hästi ka täna tõeks osutuda. Tiheda teedevõrguga Euroopas pole mõned Vana-Rooma teed kümnete sajandite jooksul kordagi kasutusest väljas olnud. Inimesed on vaid aastate jooksul teid ümber ja üle ehitanud, oluliselt teede kulgu muutmata.
Roads to Rome nimelise projekti käigus määrasid teadlased 486 713 eri punkti üle Euroopa ja palusid arvutil välja arvutada kõige otsesema tee Rooma linna. Mida rohkem mõnda teejuppi kasutati, seda paksemalt see lõpptulemusena valminud kaardil kujutati.
Antiikaja roomlaste teedeehitus mõjutab tänaseid liiklejaid tänaseni. Kuigi Ida- ja Põhja-Euroopa ei kuulunud kunagi impeeriumi koosseisu, ühinesid need lääneliku kultuuriruumi laienemisega samasse teedevõrku, mis pärast keisririigi hääbumist kasutusse jäi.
/nginx/o/2018/05/07/7829723t1h4f65.jpg)
Loodi palju teisigi kaarte, näidates eri magistraalide ja liikluse tuiksoonte võrgustikke ka kohalikumas lõikes. Eestis määrati sihtpunktiks Tallinn ning sellest tulenevalt osutusid tähtsamateks teedeks Narvast ja Tartust pealinna suunduvad maanteed. Kohaliku vaadet pakkuv kaart näitab, kuidas teedevõrk ei allu riigipiiridele ning paljudes Euroopa paikades on kõige lihtsamini ligipääsetav suur keskus hoopis naaberriigi pealinn.