Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kurb tõde: Eesti katse näitab, mis juhtub biolaguneva tootega looduses tegelikult (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: www.pexels.com

Selgub, et biolagunevad tooted, mis peaksid looduses jääke jätmata hävinema, ei pruugi seda sugugi teha. 

Just sellise tulemuseni jõudis Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur, dotsent ja juhataja Mihkel Kangur, kes püüdis kolm aastat vermokomposteris biolagunevaid joogitopse lagundada.

Paraku ei olnud tal õnne: kuigi kirjade järgi pidanuks topsid 180 päeva jooksul kompostis lagunema, ei olnud need seda teinud ka kolm aastat hiljem. Vastupidi: biolagunevast topsist oli saanud plastmass.

Facebooki postitatud katse tulemust ilmestavate fotode juures kirjutab Kangur nii: «Mis juhtub ühekordseks kasutamiseks mõeldud biolagunevate topsidega kui neid kolm aastat vermokomposteris hoida? Nad muutuvad plastikuks. Ärge ostke ühekordseks kasutamiseks mõeldud nõusid ja olge skeptilised biolagunevate asjade suhtes.».

Biolagunevaid tooteid näevad paljud loodussõbraliku alternatiivina tavalisele kilele, plastmassnõudele, ka pastakatele ja muudele taolistele esemetele, mis muidu kindla peale loodust saastaksid. Väidetavalt biolagunevates pakendites toodetakse ka mitmeid puhastusvahendeid ja muud taolist. 

Esimene eelistus peaks inimestel aga igal pool olema korduvkasutatavate esemete tarbimine. Nii näiteks tasuks joogipudelid hankida klaasist või roostevabast terasest, samuti säilituskarbid lõuna kaasa võtmiseks. Piknikule vajaliku varustuse - nõud, söögiriistad - saab samuti kodust kaasa pakkida, matkale leiab vajaliku korduvkasutatava kraami matkapoest. Kohvi saab kaas võtta termose või termostassiga. 

Tagasi üles