Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Remondiblogi: mis juhtub, kui algaja aknaid taastama hakkab (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Taastatud aken.
Taastatud aken. Foto: Margit Partei

Seekord räägib Margit väga töömahukast ettevõtmisest: vanade akende restaureerimisest. Kas tegemist on algajale jõukohase tööga?

Elukaaslane rääkis vanade puitakende kordategemisest juba enne korteri ostu. Mina olin skeptiline. Sellised igatpidi viltused ja kõverad kaheraamsed puitaknad, värv igast otsast lendamas, kohati isegi puit kahtlase väärtusega. Kuna ma olin aga näinud elukaaslane kolleegi restaureeritud aknaid nende objektil Bergenis, siis oli mul natuke siiski usku.

Miljööväärtuslikus hoones vanade akende säilitamine on omaette väärtus. Lõpuks tuli aga välja nii, et elukaaslane õpetas välja minu, mina oma vanemad ja niimoodi meie puitaknad uue elu saavadki ning elukaaslase teha on vaid paigaldus ning olulised timmimised ja sättimised. Kohe pikemalt.

Vana aken.
Vana aken. Foto: Margit Partei

Räägin lähemalt meie magamistoa aknast, mille oleme otsast lõpuni renoveerinud. Kaheraamsete akendega on asi selles osas lihtsam, et seniks, kuni ühtesid raame renoveerid, saavad teised rahus akna ees olla. Üheraamsete puhul tuleb lisaks nikerdada ajutised avatäited, kasutades näiteks kilet ja puitu.

Esiteks eemaldasin akna välimised raamid. Tõmbasin klaase kinni hoidvad vanad liistud ettevaatlikult nuga, näpitsaid ja pahtlilabidaid kasutades lahti. Eemaldasin näpitsatega klaase kinni hoidvad naelad ja tõstsin klaasid raamist välja. Selles etapis peab olema eriti ettevaatlik, et end mitte vigastada.

Seejärel kruvisin elukaaslase abiga lahti kõikvõimalikud metallosad, alates kremoonidest kuni konksude ja muude pisemate juppideni. Kohati tuli kruvid relakaga pooleks lõigata, sest osad olid raami sisse täielikult kinni roostetatud ega allunud kruvikeerajale.

Kui klaasid ja metallosad olid eemaldatud, sai asuda teise etapi ehk raamide värvieemalduse juurde. Selles etapis läks vaja eelkõige värvikaabitsat ühes mitmete vahetatavate teradega ning elektrilist kuumapuhurit. Tööd tuleb teha väikeste alade kaupa. Esmalt kuumutad värvi, kuniks värvi alla tekivad väikesed õhumullid. Seejuures tuleb olla ettevaatlik, et mitte puitu põletada. Sulanud värv tuleb seejärel enne jahtumist kaabitsaga maha kraapida.

Olenevalt värvikihtide hulgast ja paksusest võib olla vajalik protseduuri kordamine. Erilist tähelepanu tuleb seejuures pöörata igasusugustele nurkadele, servadele ja äärtele. Mida keerukamate iludetailidega aknaraamid, seda aeganõudvam on värvieemaldus. Eriti karmidel puhkudel saab kasutada ka infrapunakiirguri abi. Kuumapuhuri käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik, et end mitte põletada. Samuti tuleb kuumapuhuri ulatusest eemal hoida plastmassist esemed. Tööpind peab olema samuti mittesulavatest materjalidest.

Kui värv on eemaldatud, läheb töö veidi kergemaks, kuid tolmusemaks. Tuleb asuda lihvimise juurde. Siinkohal olid mulle abiks ekstsentriline lihvimismasin ning multitööriist. Loomulikult saab tööd teha ka käsitsi, kuid sellisel juhul nõuab see tunduvalt enam kannatust ja aega. Lihvimisel kasutasin sama loogikat nagu kõigi puidust esemete puhul: esmalt lihvisin 80 karedusega paberiga, seejärel 120 ja viimase lihvi andsin 180 kareduse paberiga. Seejärel nägid raamid juba päris head välja.

Järgmiseks tuleb veidi keerulisem etapp: kui aknaraamid on väga tugevalt täisnurgast väljas, tuleks nende kallal kasutada veidi jõudu, liimi ja pitskruve, et raamid jälle täisnurka seada. Selles etapis saab vajadusel asendada tugevalt kahjustada saanud puitosad uutega. Hiljem tuleb täisnurka seada ka aknalengid, mis on veelgi suurem töö. Aknaraamid võib jätta ka täisnurka panemata, nagu tegime magamistoas, kuid sellevõrra keerulisem saab olema uute klaaside paigaldus.

Seejärel võib asuda puitraame puidupahtliga korrastama. Pahteldasin ära suuremad praod ja vigastused raamil, mida olid tekitanud vigased kremoonid. Lasin pahtlil mõned tunnid kuni üleöö kuivada ning lihvisin. Vajadusel parandasin mõned kohad uuesti pahtliga, lasin kuivada ja lihvisin uuesti. Viimaks jõudsin värvisimiseni.

Oluline on värvimisel valida tooted, mis sobivad välistingimustes kasutamiseks. Aknaraamid peavad taluma nii päikest kui ka niiskust. Esimese kihina kasutasin sobilikku kruntvärvi ning järgmiste kihtidena akna- ja uksevärvi. Meie valisime lumivalge värvi, sest valged olid meie aknad ka originaalis. Iga kihi vahel on oluline lasta värvil täielikult kuivada. Täpselt sama loogikaga renoveerisime ka oma vanaaegsed puidust siseuksed.

Raamide kuivamise ajal sai asuda tööle aknalengiga. Nagu juba mainitud, tuleb see vajadusel seinast eemaldada ning täisnurksena tagasi paigaldada. Seejärel tuleb aknaraamidele analoogselt eemaldada vanad värvikihid ning leng kolme erineva liivapaberiga lihvida ja teha parandused puidupahtliga. Viimaks leng värvida. Järgmisena tuleb võtta aknaraamidelt klaaside mõõdud ja tellida klaasitöökojast klaasid. Meie valisime 4 millimeetri paksuse kirka klaasi. Mõõtude paber ühes infoga, millisele raamile milline klaas läheb, tasub alles hoida, et hiljem mitte vale klaasi valele raamile paigaldada.

Kui klaasid on käes, võib asuda nende paigalduse juurde. Esiteks tuleb klaaside käsitsemisel olla äärmiselt ettevaatlik. Teiseks ei tohi vale klaasi paigaldada valele raamile, sest võib juhtuda, et paarimillimeetrise erinevuse tõttu suurem klaas valesse raami enam ei mahu. Kindluse mõttes võib tellida igast küljest paar millimeetrit väiksema klaasi, et see kindlasti raami sisse mahuks.

Välisraamidel kasutasime kõigil akendel klaasi kinnitamiseks aknakitti, et vältida niiskuse raami ja klaasi vahele pääsemist ning tagada parim helipidavus. Määrisime õhukese kitikihi labidakese abil raami servale, mis jääb klaasi alla. Seejärel paigutasime ettevaatlikult klaasi ja kinnitasime igast küljest kolme-nelja peenikese naelaga, et naelapea ettevaatlikult hoiaks klaasi väljakukkumast. Viimaks tuli raami ja klaasi vahe kinni kittida.

Esialgu oli see töö üpris keeruline ning tulemus ei jäänud just kauneim, kuid harjutamine teeb meistriks. Edasi järgnes kõige tüütum osa ehk kiti kuivamine, mis võttis aega kaks–kolm nädalat. Seejärel saime kiti üle värvida. Sisemistel raamidel kasutasime enamikul akendest veidi kitti ja põhilise kinnitusena enda väljalõigatud peenikest värvitud puitliistu.

Plaanisime esialgu kasutada akende sulgemiseks ja avamiseks originaalkremoone ja muid vahendeid, kuid nende seisukord ei olnud just kiita. Seega mõtlesin välja uue süsteemi: aken sulgub kahe riivi abil ülalt ja alt ning on avatav ja suletav väikese käepideme abil. Sobilikud riivid leidsime Espakist ning kuldsed käepidemed, mis ise spreivärviga hõbedaseks toonisin, K-Rautast mööblinuppude valikust.

Oluline on valida käepidemed, mille kinnitamiseks ei ole vaja puurida auku läbi aknaraami. Vanade konksude asemele valisime moodsamad sulgurid, millega saab akna avada ka poolavatud asendisse, mitte täielikult.

Uued sulgurid, riivid ja käepidemed.
Uued sulgurid, riivid ja käepidemed. Foto: Margit Partei

Viimaks jäi üle aknad jälle lengi külge kinnitada. Kohati oli tarvis timmida hingede asukohta, mõnedel akendel pidi veidi raame lihvima ja uuesti viimistlema, kohati oli tarvis lihvida lengi. Viimane etapp sisaldab endas kõige rohkem sättimist, timmimist ja närvikulu, et kõik ideaalselt sulguma ja avanema hakkaks. Raamid tihendasime lisaks kummist aknatihendiga, mis muutis need eriti õhu- ja müratihedaks.

Kokkuvõttes jäime renoveeritud aknaga lausa üle ootuste rahule. Täpset rahakulu akna kohta ei oska ma öelda, kuid kindlasti tuli see soodsam kui uute kaheraamsete akende ost, millele hinnapakkumised võtsime. Akende restaureerimine on väga ajamahukas töö, millega me kui töötavad inimesed üksi omast vabast ajast hakkama ei saaks.

Üksinda töötades võib ühele kaheraamsele akna restaureerimisele algusest kuni lõpuni kulutada südamerahus kuni kaks nädalat tööaega, tehes tööd kaheksa tundi päevas ja jättes välja värvi ja kiti kuivamise aja. Kui võimalik, tasub mitme akna renoveerimisel võtta appi kõikvõimalik tasutajõud. Kui asjaga pole eriti kiire ja remont valmib ajapikku nagu meil, siis tasub seda põnevat projekti aga kaaluda.

Samuti tasub arvestada, et värvitud aknaid peaks umbes viie aasta pärast uuesti üle värvima ja kõpitsema. Kellele tundub see kõik liialt keeruline või ajakulukas ettevõtmine, tasub lasta vanad aknad renoveerida spetsialistil või tellida suisa vanadele analoogsed uued aknad. Nende kahe variandi puhul erilist hinnavahet ei teki.

NB. Kui renoveerida korraga mitme akna raame, tuleb need hoolikalt märgistada, nii lengi küljest eemaldades kui ka töö käigus. Kuigi aknad võivad olla samade mõõtudega, ei pruugi ühed raamid teise akna ette sobida ega ühed klaasid teise raami sisse mahtuda. Vana maja rõõmud!

Tagasi üles