:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2018/05/15/7845491t1h2858.jpg)
Et riik saaks korrastada rahvastikuregistrit, tuleb kõigil Eesti elanikel hoolitseda selle eest, et nende elukoha andmed registris õiged oleksid.
Vale aadress rahvastikuregistris võib elukohaga seotud soodustustest ilma jätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevast aastast aastast muutub elanike aadresside rahvastikuregistrisse kandmise kord. Eestis on praegusel hetkel ligikaudu 40 000 sellist inimest, kelle aadress rahvastikuregistris on mõne eluruumi omaniku nõudmisel kohaliku omavalitsuse täpsusega.
«See tähendab, et pärast elanike väljakolimist on ruumi omanik palunud kohalikul omavalitsusel need inimesed enda korterist või majast välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht linna või valla täpsusega – näiteks Viljandi linn või Kristiine linnaosa,» märkis Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Siseministeerium on saatnud sihtgruppi kuuluvatele inimestele kirjaliku teavituse e-kirja näol. Teavituses on samm-sammult kirjeldatud kõik vajalikud toimingud ja nüansid, mida elukoha registreerimisel arvesse võtta.
Selle aasta jooksul tuleb teavituse saanutel oma täpne elukoht kindlasti registreerida. Juhul, kui seda ei tehta, jäävad alates uuest aastast inimese elukoha andmed rahvastikuregistris tühjaks ning inimene võib jääda ilma elukohaga seotud teenustest ning soodustustest.
«Selle muudatusega korrastame rahvastikuregistri andmeid, näiteks on nende 40 000 inimese seas omajagu neid, kes tänaseks enam üldse Eestiga seotud ei ole. Nende 40 000 inimese seas on 8000 Euroopa Liidu kodanikku ja 7000 kolmanda riigi kodanikku, kellest paljud võivad olla juba Eestist lahkunud,» märkis Pungas.
2020. aastal toimub nimelt esimene registripõhine rahvaloendus, kus üheks olulisemaks allikaks saab olema rahvastikuregister. Et riik saaks rahvastiku loendamisel kui ka teenuste planeerimisel õigetest andmetest lähtuda, on oluline rahvastikuregistri andmed korrektsena hoida.
Õige aadress annab eelise
Registreerides oma õige elukoha aadressi rahvastikuregistris, saavad nii riik, vald kui ka linn inimesega paremini arvestada. Elukohaandmete esitamata jätmine või valesse kohta registreerimine on Pungase sõnul toonud kaasa arvukalt juhtumeid, kus on ilma jäädud kodukoha omavalitsuse toetusest, ei ole väljastatud juhiluba või ei ole pere lapsed saanud elukohalähedasse lasteaeda. Korrektse registreerimisega omandab inimene õiguse valida kodukoha omavalitsuse juhte ning saada kodukandist vastavaid teenuseid ja toetusi.
Mis veelgi enam – kui inimese elukoht on registreeritud õigele aadressile, laekuvad tema makstavad maksud tegelikku elukohta ning kohalik omavalitsus saab selle arvelt maksumaksjale veelgi paremaid tugiteenuseid pakkuda.
Kui inimene ei saa registreerida oma elukohta näiteks põhjusel, et tal puudub kirjalik üürileping ja omanik ei anna registreerimiseks oma nõusolekut, tuleb tal pöörduda elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole, kes saab elukoha registreerimisega seotud toimingutes aidata. Ka sel juhul võib tekkida kohaliku omavalitsuse täpsusega aadress, ent vähemalt ei jää inimene kohalikest teenustest ilma. Muudatuse puhul on Pungase sõnul väga oluline ka omavalitsuste endi initsiatiiv. Siseministeerium on kohalikele omavalitsustele juhtnöörid kätte jaganud ning ootab nüüd omavalitsustelt tagasisidet, et elukohtade täpsustamine veelgi sujuvamalt edeneks.
Elukoha registreerimine on lihtne: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel, samuti võib selleks pöörduda kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, posti kui e-posti teel.