/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2018/05/31/7873692t1hb08e.jpg)
Raha eest, millega Tallinnas ei saa poolt endale soetada ruutmeetritki, võib teises Eesti otsas osta avara elupinna.
Sama hind toob Ida-Virus korraliku kodu, Tallinnas ei ruutmeetritki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa-ameti andmetel tehti Eestis 2017. aasta teisel poolaastal korteriomanditega 11 814 tehingut kokku 805 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tehingute koguarv kasvanud 6,3 protsenti ning koguväärtus 14,4 protsenti. Jätkuvalt kasvab uute korterite müük. Korterite ruutmeetri hinnad erinevad Eestis piirkonniti mitmekümne kordselt.
«Eelmise aasta teisel poolaastal tehti Eestis korteriomanditega tehinguid kokku 805 miljoni euro eest. Kõik üheksa tehingut, mille summa ületas poole miljoni euro piiri, toimusid Tallinnas,» ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. «Kõige kõrgema summaga tehing leidis aset Põhja-Tallinnas Kalamajas, kus korteriomandi hinnaks kujunes 777 061 eurot.»
Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus oli maakondadest kõrgeim Harjumaal, kus tehti üle poole (55,2%; 6033 tehingut) kõigist tehingutest koguväärtuses 631 miljonit eurot (78,5% kogu Eesti tehingute koguväärtusest). Sealjuures lõviosa ehk 78,4 protsenti Harjumaa korteritest vahetas omanikku Tallinnas, kus eelmisel poolaastal toimus 4729 tehingut, millest üle kolmandiku (30,6%) olid esmamüügid.
Aktiivsem korteriturg oli veel Tartu-, Pärnu- ja Ida-Virumaal. Tartumaal tehti 1233 tehingut (11,3%), Pärnumaal 635 (5,8%) ja Ida-Virumaal 1008 tehingut (9,2%).
Kogu Eesti korterite ruutmeetri mediaanhind jõudis eelmisel poolaastal tasemeni 1 300 eurot, mis on 8 protsenti kõrgem kui 2016 II poolaastal ja 7 protsenti kõrgem kui 2017 I poolaastal. Ühtlasi on 2017 II poolaastal mediaanhinna tase läbi aegade kõrgeim.
Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 1 655 eurot, Tartu maakonnas 1 257 eurot, Pärnu maakonnas 1 005 eurot ja Ida-Viru maakonnas 201 eurot. Kõrgeim korteri ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna Kesklinna linnaosas (2 272 eurot).
«Korterite hinnad üle Eesti erinevad märkimisväärselt. Eesti keskmise brutokuupalga eest sai hinnalisemas piirkonnas soetada vaid pool ruutmeetrit korterist, vähem populaarsemates asulates võis aga sama tasu eest osta üle 40 ruutmeetri, mis on juba mõõduka kahetoalise korteri jagu pinda,» kommenteeris korteriomandite taskukohasust Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.
Ostjate hulgas on eraisikute osakaal viimase kolme aasta kõrgeim – 73,1 protsenti kõikidest ostjatest. Välismaalaste osakaal ostjate seas püsis ühtlasel tasemel, mis on veidi üle 10 protsendi.
Müüjate seas on suurenenud juriidiliste isikute osakaal. Põhjus võib peituda ühelt poolt selles, et juriidiliste isikute müüdavate uute korterite osakaal on suurem, teisalt aga võib see tähendada, et tulenevalt sobivast hinnatasemest müüakse varem investeeringutena soetatud korteriomandeid.