Päästeamet paneb südamele: jaanilõkkes põleta vaid töötlemata puitu

Lõkkes tohib põletada vaid töötlemata puitu, oksi, kiletamata pappi ja paberit. Foto: Pexels / CC0 Licence

Pika kuivaperioodi tõttu valitseb Eestis suur tuleoht ning seetõttu tuleb tänavu olla jaanilõkete tegemisel tavapärasemast veelgi ettevaatlikum.

Traditsioonilist jaanilõket tehes tuleb lisaks tuleohutusele pöörata tähelepanu ka selle keskkonna- ja terviseohutusele.

Lõkkes tohib põletada vaid puhast, immutamata puitu, oksi, kiletamata pappi ja paberit. Jäätmeid, sealhulgas eriti ohtlikke plaste ja rehve, ei tohi lõkkes üldse põletada, kuna nende põlemisel eraldub õhku mürgiseid saasteaineid.

«Jäätmete põletamise kahjulikest mõjudest inimese tervisele ja keskkonnale on juba aastaid räägitud, kuid kahjuks kiputakse endiselt lõkkes põletama ka jäätmeid. Eriti ohtlik on erinevate plastimaterjalide põletamine, mille puhul tekib hulganisti inimese tervist kahjustavaid aineid. Nende hulgas on nii vähki tekitavaid kui ka hormoon- ja hingamissüsteemi kahjustavaid aineid,» selgitas Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.

Prügi põletamisel välisõhku paiskuvad mürgised saasteained, näiteks dioksiin ja furaanid, on silmale nähtamatud ja nende mõju inimese tervisele ei avaldu kohe, ent sisse hingates liiguvad need inimese organismi ning võivad seejärel põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, näiteks vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust.

Jäätmete põletamisel tekkivad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid kõiki, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides. Lisaks sadestuvad põletamisel tekkinud toksilised ained maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette ja toidulauale, ohustades seeläbi kõiki elusolendeid.

Metsas, sealhulgas ettevalmistatud lõkkekohtades, on lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine keelatud. Lõket tohib teha koduaias ja rannas, täpsem info päästeameti kodulehel.