Elamumaa kruntide hinnad jätkavad samal kursil

Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus on kõrgeim Harju maakonnas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Maa-ameti andmetel tehti 2017. aastal Eestis hoonestamata elamumaaga 2722 tehingut, kokku 120 miljoni euro eest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas tehingute koguarv ligi 19 protsenti ning koguväärtus 43,4 protsenti. 

Maa-ameti sõnul on nii müüjate kui ostjate hulgas ennekõike juriidilised isikud, füüsiliste isikute aktiivsus kinnisvaraturul on langenud.

Nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus oli kõrgeim Harju maakonnas, moodustades 40,1 protsendi juures suure enamuse Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest. Alates 2015. aastast on Harju maakonna osakaal kogu Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arvestuses langenud.

Ruutmeetri hind püsib stabiilsena

Aktiivsemateks piirkondadeks olid veel Tartu, Pärnu ja Saare maakond. Tartu maakonnas tehti möödunud aastal 519 tehingut, Pärnu maakonnas 291 tehingut ning Saare maakonnas ühtekokku 151 tehingut.

2017. aasta ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 8,9 eurot, mis on 4,1 protsenti kõrgem kui aastal 2016. Viimase viie aasta lõikes on aga ruutmeetri mediaanhind pigem stabiilsena püsinud, jäädes hinnavahemikku 8,4–8,9 eurot.

Harju maakonnas oli hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind 22,2 eurot, Tartu maakonnas 10 eurot, Pärnu maakonnas 7 eurot ning Rapla maakonnas 6,2 eurot. Kõrgeim ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna Kesklinna linnaosas – 335,2 eurot. Tallinna Kesklinna ja selle ümbruse kõrge hinnatase on sealjuures tugevalt mõjutatud suuremahulistest ehitusõiguse müükidest. 

Põnev fakt

Aktiivsemate ehk vähemalt 5 tehinguga piirkondade analüüsi alusel oli Eesti keskmise brutokuupalga eest 2017. aastal võimalik osta Tallinna kesklinnas 3,6 ruutmeetrit või Loksa külas Harjumaal 1057 ruutmeetrit hoonestamata elamumaad.