Suvi ja puhkuste aeg toob kindlustusele rohkelt veelekete, tormi, hooleta jäetud aiamööbli ja varaste põhjustatud kodukahju juhtumeid.
Veekahjud ja pikanäpumehed teevad puhkuste ajaks üksi jäetud kodude elu kibedaks
Inimesed unustavad tihti kodu puhkuseks valmis panna ning seetõttu juhtub pikemaks perioodiks valveta jäetud kodudes ka rohkelt õnnetusi. Kuna inimesi kodus ei ole, on Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul ka kahjud tihtipeale ulatuslikumad.
Veekahjude kõrghooaeg
Levinumaks kodukahjuks on näiteks veetorude, -boilerite või -kraanide purunemisest tulenevad veekahjud. Tihti võib selline õnnetus saada alguse ka naabrite korterist ja kui tavalisel tööpäeval jõuab inimene ehk veelekkele või toru purunemisele reageerida, siis rahulikult puhkust nautiv inimene võib koju naasta alles kurjakuulutava kõne peale. Selleks ajaks on aga laiaulatuslik kahju tekkinud ja kahjusummad ka hulga suuremad.
«Meenub üks juhtum, kus klient oli reisil ja samal ajal hakkas lekkima kuuma vee kraan. Kuna klienti kodus polnud, sai vesi voolata üsna pikalt ning lõpuks oli ka korterelamu koridor auru täis,» meenutas Gilden, kelle sõnutsi teeb just kuum vesi rohkem kahju.
Seesami esindaja soovitab kodust lahkudes veekraanid alati üle kontrollida ja võimalusel korteris või eramus vesi hoopis kinni keerata. Kindlasti võiks usaldada varuvõtme mõnele lähedasele pereliikmele, kes vajadusel elupaika kontrollida saab.
Pikanäpumeeste sõrmed sügelevad
Hiliskevadel tõuseb ka järsult sissemurdmiste arv, mille kõrghooaeg kestab kuni septembrini. Sel ajal viibivad inimesed rohkem kodudest eemal ja kogenud varastel on lihtne segamatult tegutseda. Gildeni sõnul ei tohi vargust vargale lihtsaks teha. Jalgrattad, muruniidukid, lapsevankrid jms tuleb kasutamise järgselt siseruumidesse viia ja uksed lukustada. Oluline on kodust lahkudes kallis tehnika ja muu väärtuslik samuti silma alt ära panna, aknad korralikult sulgeda ning postkast tühjendada või paluda seda naabril teha.
Eelmisel aastal hüvitas Seesam oma klientidele 1600 kodukindlustuse kahjujuhtumit. Kahjude arvu poolest olid ülekaalukalt esikohal veekahjud, seejärel vargused ning tormi- ja tulekahjud. Eelmise aasta keskmine kodukahju küündis 1300 euroni. Suurim neist oli 250 000 eurot, mis kulus punase kuke roaks langenud elumaja taastamiseks.