Kinnisvaraga tehakse tehinguid erinevatel põhjustel. Olenemata asjaoludest, tuleks enne otsuse langetamist oma käike alati hoolikalt kaaluda.
Kinkelepingut sõlmides tasub seada isiklik kasutusõigus
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
4. juuli 2018, 18:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamasti tuleb kinnisvara kinkimine kõne alla sugulaste või muul moel lähedaste inimeste puhul. Näiteks soovivad lapsevanemad olla 100 protsenti kindlad, et neile kuuluva korteri tulevasteks omanikeks saavad justnimelt nende järglased. Juhul, kui kingitakse kinnisvara, mida kinkija ise ega keegi kolmas eluasemena ei kasuta, on olukord veidi lihtsam kui vastupidisel juhul.
Isiklik kasutusõigus pakub kaitset
Kinkelepingu sõlmimisel tasub seada isiklik kasutusõigus, et tagada kinnisasja edaspidine eluasemena kasutamine. Kui kinkija soovib olla kindel selles, et tema ise või keegi kolmas saab kingitavat kinnisasja pärast kinkimist ikkagi edasi kasutada, tuleb oma soovidest notaribürood teavitada.
«Sellise lahenduse puhul saab kinkija olla veendunud, et olenemata omaniku staatuse minetamisest, saab ta jätkata vastava kinnisasja kasutamist eluasemena kuni elupäevade lõpuni,» ütles Arco Vara juriidilise osakonna juht Evelin Kanter.
Kuna isiklik kasutusõigus kantakse ka kinnistusraamatusse, kehtib see ka kõikide järgmiste omanike suhtes. Teisisõnu – isegi juhul, kui kingisaaja müüb maha kinkija eluasemeks oleva kinnisasja, ei ole uuel omanikul õigust kinkijat välja tõsta.
Võib tunduda, et isikliku kasutusõiguse seadmine sugulaste või lähedaste inimeste puhul on ülemäärane ja seab justkui kahtluse alla kõnealuste inimeste vahelise usalduse. Selline suhtumine on arusaadav. Kahjuks on elu näidanud, et inimsuhete puhul võib kõik hetkega muutuda.
Kinkelepingu sõlmimise puhul tasub kindlasti meeles pidada ka seda, et kinkijal on alati õigus kinkelepingust taganeda. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil saabus teade taganemise õiguse tekkimisest.
Kinke saamisel maksukohustus ei kaasne
Kinke saamisel ei teki kingisaajal maksukohustust, küll aga tuleb kinnisvara võõrandamise korral tulumaksu maksta. Sellisel juhul arvestatakse, et soetusmaksumus on null. See tähendab, et summa, millelt tulumaksu makstakse, on müügihind, millest arvestatakse maha võõrandamisega otseselt seotud kulud.
Kingist taganemise alused on järgnevad:
- kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
- kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
- kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.