Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Demjanov: Tallinna kilu tuleks ära patenteerida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Dmitri Demjanov.
Dmitri Demjanov. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Meisterkoka Dmitri Demjanovi sõnul on Tallinna kilu väärt kala, mis tuleks ära patenteerida, ja ka räim, millest saab valmistada sadu maitsvaid roogasid, tuleks au sisse tõsta.


Demjanovi sõnul on Tallinna kilu sees isegi raamatus, kus kirjas maailma 1001 toitu, mida tuleks enne surma kindlasti ära proovida, aga Eestis ei osata seda kala sageli vääriliselt hinnata.

«Ja Tallinna kilu kasutamise õigus tuleks anda ainult neile, kes teevad seda kevad- ja sügispüügi ajal püütud rasvasest kilust, sest siis on see kõige parem,» ütles Eesti esikokk ja mitme restorani omanik.

Demjanovi sooviks on, et Eestis oleks esindatud vähemalt neli rahvusliku köögi liiki:

  • saarte ja rannarahva köök, kus kilu ja räim kindlasti aukohal,
  • Lõuna-Eesti umamekk,
  • Kesk-Eesti ehk mulgi köök,
  • Seto ja vanausuliste köök.

Meisterkoka sõnul tõuseb kala väärtus oluliselt, kui see on püütud kuni 400 meetri kauguselt, mis tähendab, et meil võiks olla rohkem rannarestorane. Eestis peaks kala tema sõnul üldse senisest enam pakkuma. «Kui norrakatel on menüüs 13 nimetust kala eelroas ja 7 pearoas, siis on meil need arvud vastavalt 4 ja 2,» tõi ta näite.

Roa teevad Demjanovi sõnul täiuslikuks erinevate maitsete tasakaaal, mis tähendab, et taldrikul ei saa korraga viis kontinenti koos olla, samuti komponendite maitse ja aroomide rikkus, aga ka isukas nimi ja serveering. Hinnata tuleks kohalikku tooret ja kohalikke valmistamisviise.

Eesti köögil on Demjanovi sõnul tugevad Põhjala mõjud ja seal on kala alati au sees olnud. Meilgi võiks olla räimefestivalid ja spetsiaalsed kalapoed. «Kala pole eestlastele mitte ainult söök, vaid see on osa meie kultuurist ja ajaloost,» lausus ta.

Märksõnad

Tagasi üles