/nginx/o/2008/11/08/91580t1h1509.jpg)
Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk kinnitas, et viimasel ajal palju kõneainet pakkunud toiduseadus ei keela turul näiteks kodus hapendatud kurke müüa, vaid vastupidi legaliseerib sellise tegevuse ja kaitseb ühtlasi tarbijat.
Möödunud laupäeval kirjutas Lääne Elu, et niigi kidur Haapsalu turg on sellest sügisest veel lahjem, sest turul ei müüda enam kodus valmistatud toitu: hapukapsast, keedupeeti, hapukurki, kohupiima jms.
Põhjus on lehe väitel toiduseaduses, mis seab kodus töödeldud toidu müügile oma nõuded. Kui toidu omadused, koostis või kuju muutub, peab müüja olema FIEna või osaühinguna kirjas majandustegevuse registris, kirjutas leht.
Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuuse sõnul pole see aga päris nii. «Mitte keegi ei keela müüa mammidel ei kapsast, ei hapukurki, ei keedetud peeti,» märkis ta.
Mainitud seadusemuudatus jõustus aga Eestis juba 1. jaanuaril 2006. «Kaks ja pool aastat ei ole selle üle olnud mingit diskussiooni või kaebusi, turul on kõik müügid toiminud,» oli Kuusk üllatunud, et teema praegu nii teravalt üles võeti.
Enne 2006. aastat oli enda valmistatud toidu müümine Kuuse sõnul juriidiliselt illegaalne tegevus ja 1. jaanuarist 2006 ei tehtud tema sõnul kauplejate elu mitte keerulisemaks, vaid viidi seadus hoopis vastavusse tegelikkusega.
Sisuliselt pandi kodus toidu töötlejatele vaid oma tegevusest teavitamise kohustus. Enne seadusemuudatust oleks aga sellise toidukauba müüja pidanud Kuuse sõnul olema tunnustatud, mis on suurettevõttele mõeldud keeruline protsess.
«Seaduslikult oleks pidanud nad palju rohkem vaeva nägema, palju rohkem pabereid täitma,» selgitas ta.
Lisaks on teavitamine tema sõnul oluline ka tarbija kaitsmise seisukohast, sest kaebuste puhul on siis võimalik kindlaks teha, kus antud toitu toodetakse, et seda ka kontrollida.
Üks ankeet
Kuusk arvas, et probleem on kerkinud üles pelgalt põhjusel, et veterinaar- ja toiduamet on käinud Läänemaal turumüüjatele teavituskampaaniat tegemas.
Samas kinnitas ta, et kui seadus vastu võeti, anti Postimehe vahel välja spetsiaalsed vahelehed ja samuti käidi taluliitudes selgitustööd tegemas. Siis oli Kuuse sõnul kõik arusaadav.
Mida siis kodus töödeldud toidu müüja tegelikult tegema peab? Ministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja sõnul tuleb täita vaid üks lihtne ankeet.
Selleks on kaks võimalust: kas täita see internetis veterinaar- ja toiduameti kodulehel või siis kohalikus veterinaarkeskuses.
«See käib kõikide kehtivate regulatsioonide alla, nimetatakse eramajapidamises toidu valmistamiseks ja müügiks,» selgitas Kuusk. Hapukapsa või hapukurkide müüja ei pea tema sõnul pärast ankeedi esitamist ametilt mitte mingisugust vastust ootama.
«Minu kohustus on täidetud ja võin minna turule müüma oma kapsast,» ütles ta. Rohkem polegi amet tema sõnul midagi nõudnud ja asjast on pigem valesti aru saadud.
Kui toidu töötleja on majandustegevuse registris registreeritud, siis ei pea ta Kuuse selgitusel enam millestki toiduametit teavitama. Kui aga pole, siis tulebki täita see üks ankeet.
Kui Lääne Elu kirjutas ka maksude maksmisest, siis see pole Kuuse selgitusel enam toiduseadusega kuidagi seotud. Teavitamise eest mingeid makse või lõive maksma ei pea.
«Riigilõivuseaduse järgi tuleb riigilõivu selle eest maksta, et tegutseda jaekaubanduse või toiduvalmistamisega - 1500 krooni aastas,» rääkis Kuusk. Nii on tema sõnul olnud juba ammusest ajast.
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)