Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Maitseelamusi ja jutte imepärastest oliividest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Oliivid.
Oliivid. Foto: SCANPIX
Virumaa Teataja

palus kahel oliivisõbral, Rakvere linnakunstnikul Jule Käenil ja disainer Priit Verlinil maitsta täidetud oliive ning meenutada oliividega seotud lugusid.



Jule Käeni lemmikuteks on kindlasti täidetud oliivid, konkurentsitult eelistab ta anšoovisega täidetud oliive ja peab ennast suureks oliivisõbraks.

Et Jule Käen on küllaltki palju reisinud, on tema retked ta koguni kahel korral oliivikasvatajate kreeklaste juurde viinud, kus maitseelamustest juba puudust ei tulnud.

«Nemad teenivad ju talviti sellega endale lausa lisa. Kui turismindusest aega üle jääb, tegelevad kreeklased oliividega. Sealses valikus oli küll väga põnevaid maitseid. Aga traditsioon on neil hoopis teistsugune, nemad müüvad oliive lahtiselt ja erinevates marinaadides,» rääkis Käen.

Eredaima maitseelamuse osaliseks sai linnakunstnik aga hoopiski Hispaanias, kui ta kuskil külakõrtsikeses lahtiselt müüdavaid oliive ostis.

«Need ei olnud maitsvad, ma ei oska öelda, mis marinaadis või millised need olid. Igatahes neid ma küll ei suutnud süüa. Tundusid nagu mädandatud ja hästi veidrad. Kuigi söön hea meelega igasugu kummalisi asju ja proovin kõik järele,» meenutas naine kogetut.

Lapsepõlvemälestus, mis oliividega seotud, on aga siiani meeles.

«Nõukogude ajal ei müüdud oliive ju purkides. Mäletan nii täpselt, et Mustamäel Kaja poes nägin kalaletis selliseid musti marju. Ainuüksi vaatamisest tekkis mul isu nende järele. Lasingi siis neid kaaluda ühe tuutu sisse,» jutustas Käen.

«Läksin poest välja ja kõndisin kodu poole, aga isu oli nii suur, et pistsin peotäie suhu eelnevalt nuusutamata. Ja muidugi sülitasin need esimesse põõsasse. Arvasin, et tegemist on maitsvate ploomidega.»

Pärast seda ei söönud Jule Käen pikka aega oliive, kuid, nagu ta ka ise mainib, öeldakse, et oliivid on täiskasvanud inimese söök. Ja nii jõudis temagi aja möödudes oliivide juurde tagasi. Kuidas, pole täpselt meeles, aga arvab, et ilmselt reisides, sest siis püüad ikka uusi maitseid avastada.

Disainer Priit Verlinile meenusid oliividega seoses hoopis oliivisalu ja vana aja filosoofid, kes jändriku oliivipuu all tihti pikalt mõtteid heietasid.

«On jändrik, mis paneb mõtlema. Platon lamas oliivipuu all, viibutas näppu ja ütles, et asjad on molekulidest. Et 2000 aastat tagasi oli tegelane oliivipuu all ja ütles, et asjad on molekulidest,» mõtiskles Verlin.

Teise seosena meenus talle Rooma keiser Traianus, kes olevat öelnud, et Rooma riigi piir peab olema seal, kus kasvavad oliivipuud.

Täidetud oliividest arvasid Jule Käen ja Priit Verlin järgmist:

Sinihallitusjuustuga täidetud oliivid (Loreto)

JK: Päris tugevalt on tunda juustumaitset. Võib-olla juustumaitse käib liiga üle, tahaks rohkem oliivi. Väga hea on, kuigi see ei ole poes mu esimene valik. Viiepallisüsteemis hindeks 4.

PV: Seda söön ma kogu aeg. Et võtan neid veini kõrvale, siis täidavad need mõlemad funktsioonid: on nii oliivi kui ka sinihallitusjuustu. Paned mõlemad korraga suhu ja saad mõnusa maitsebuketi. Hindeks 5.

Mandlitäidisega oliivid (ITLV)

JK: Mandlimaitset eriti tunda ei ole. Aga käsi haaraks poeletilt kindlasti need oliivid. Olen söönud enne ka mandlitäidisega oliive, kuid neil oli mandlimaitse tugevam. Aga kokku sobivad küll. Marinaad veidi mahedam, mitte nii soolane. Hindeks 5.

PV: Väga hea. Tohutu maitsetasakaal - ei saa aru, kus on mandel ja kus oliiv. Hinne 4.

Tšillitäidisega oliivid (Oro Verde)

JK: Mina oodanuks vürtsikamat. Natuke on isegi tšillimaitset tunda. Hinne 4.

PV: Tšilli tekitab pika järelmaitse, aga võtab oliivi spetsiifilise kirbe teravuse ja muudab teistsuguseks - võtab oliivimaitse ära ja läheb edasi tšillimaitsega. Hindeks 3.

Paprikatäidisega oliivid (Oro Verde)

JK: Ausalt öeldes suhteliselt mittemidagiütlev. Proovitutest kõige kehvem. Kui ei teaks, et on paprikatäidisega, ei oskaks seda aimatagi. Hindeks 2.

PV: Sama hea kui polegi midagi. Hindeks 2.

Täidetud oliivide kõrvale pakuti kahele testijale ka täiesti tavalisi kivideta rohelisi oliive (Gardner), et vaadata, kas meeldib puhas oliivimaitse rohkem, kuid tegemist oli tõepoolest andunud oliivisõpradega, kes oskasid lugu pidada segunenud maitsetest.

«Täidis peaks maitsebuketti täiustama. Paprika- ja tsillitäidisega oliivides käitus täidis imelikult: paprikat pole üldse tunda ja tšilli võtab oliivi spetsiifilise maitse ära,» lausus Priit Verlin, kellele kõige rohkem maitsevad toorjuustuga täidetud oliivid. Ka sõltub tema eelistus sellest, kui hea juustuvalik on eelnevalt ostetud.

«Siis ma enam täidisega oliive ei võta, eelistan puhast oliivi ja kõrvale punast veini,» sõnas ta.

Salateid, kus kasutatud oliive:

Priit Verlin soovitab

-kuivatatud tomateid

-oliive

-kurki

-natuke Hiina kapsast

-toorsuitsusinki või tuunikala

Täiendada vastavalt oma soovile.

Jule Käen soovitab

-praetud kanafileed

-kirsstomateid

-kapparit

-rukola salatit

-ananassi

-musti oliive

-päikesekuivatatud tomateid

-pesto pastat

Märksõnad

Tagasi üles