/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2018/07/25/11035288t1hbae7.jpg)
Kastmismeetod, mis Eestis iseenesestmõistetav, tundub paljudele välismaistele aednikele hämmastav ja väga uuenduslik.
Eestis levinud kastmismeetod hämmastab välismaalasi (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlased on harjunud, et vihmavett kogutakse tünnidesse ja kastetakse sealt siis kastekannuga vett ammutades terve aed ära. Välismaalastele, selgub aga, on tegu uuendusliku lähenemisega.
Ameerika Ühendriikide uuendusmeelsed aiandusportaalid, kus võideldakse vee raiskamise vastu, propageerivad tänavu eriti innukalt ideed paigutada aeda anumad, kuhu vihmavett koguda, et seda siis «taaskasutada».
Üheks selliseks portaaliks on The Spruce, kus jagatakse muuhulgas ka nippe, milliseid anumaid taaskasutatava vee kogumiseks teha või kasutada võiks.
Ameerikas tuleb valdav osa kastmisveest otse kraanist ja vee kogumise ning selle abil peenarde kastmise meetod on seal ökoinimeste pärusmaa, millest keskmine aiapidaja suurt midagi ei tea.
Eestis on tegu aga tavapärase meetodiga ja kummaliselt vaadatakse pigem neid aednikke, kes vihmavee südamerahus kokku kogumata jätavad.