Remondiblogi: meie vannitoaehitus, mis lõppes korraliku katastroofiga

Foto: Margit Partei

Täna kirjutab meie blogija Margit sellest, kuidas taaskord sai tõeks koduremontija halvim unenägu: tehtud töö tuleb lammutada.

Tagantjärele vaadates on mul tohutult hea meel, et me vannitoa ehitusega kohe pärast korteri ostu pihta ei hakanud. Aasta tagasi ei teadnud me veel, kui ajakulukas on siin korteris iga liigutus. Ma oleks vist pidanud mitmeid kuid ilma pesemisvõimaluseta elama, mis minu kui harrastussportlase jaoks ei ole mõeldav. Selle asemel oli meil aasta jooksul kasutuses kaks nutikalt ehitatud ajutist vannituba ja juulikuu keskel sain viimaks oma asjad päris vannituppa kolida, kuigi päris valmis ta meil siiski ei saanud. Kohe kõigest pikemalt.

Uue vannitoa plaanidest ei ole ma varem eriti kirjutanud. Olen näidanud paari inspiratsioonipilti, aga see on ka kõik. Vanast vannitoast ei säilinud uues midagi muud peale akna ja kanalisatsiooni äravoolu asukoha. Kokkuvõttes tuli meil sõna otseses mõttes kõik jälle nullist üles ehitada, sh põrandad, laed ja vaheseinad, torustikest, viimistlusest ja kõigest muust rääkimata.

Kui uue vannitoa ala ehk vana vannituba, miniesik, WC ja minituba (10 ruudu peale mahtus neli tuba, oh sa poiss!) sai lae- ja põrandataladeni puhtaks lammutatud, võis ehitamine alata põrandatest. Seejuures üks naljakas fakt: meie korteris ei olnud ainsamat päeva, kui meie WC ei oleks töötanud. Arvestades, milline hullumaja siin toimus, on see lausa uskumatu.  Esimese asjana pandi WC-potile ajutine «pukk» valmis ja siis alustati põrandatega.

Laagideks läksid 48x150 mm talad 600 mm sammuga, et põrand saaks jäik ja vastupidav. Soojustuseks ja mürasummutuseks 200 mm kivivilla, kohati rohkemgi, sest ruumi vanade talade ja uue põranda vahel oli maja vajumise tõttu osades kohtades vist peaaegu pool meetrit. Kuna aluspind oli niivõrd viltu, võttis sirgeks saamine palju nokitsemist (loe: aega).

Loomulikult tuli põranda sees välja ehitada kogu uus kanalisatsioon, arvestades uue vannitoa, ajutise vannitoa, praeguse ja tulevase köögi ning tehnoruumi vajadustega. Ka osa veetorusid tuli kohe ära vedada (veelahendustest olen varem kirjutanud tehnolahenduste artiklis). Nuputamist oli omajagu. Kõige peale läks 18 mm OSB plaat. Kui «must» põrand valmis sai, panime minu isa abiga paika laelaagid ja villa, ikka 200 mm. Rohkem me jaanuarikuus teha ei jõudnudki.

Vannitoaga jätkasime veebruari lõpus, kui elukaaslane taas kodumaal oli. Veebruaris said paika vaheseinte konstruktsioonid, vill ja SPU soojustus välisseintesse, aurutõke, roovitus. Samuti ehitasime valmis valamute ja WC seina konstruktsiooni.

Aprillis saime tegelda juba mõnevõrra põnevamate ja peadmurdvamate töödega, näiteks valamutele veeühenduse ja kanalisatsiooni väljaehitamisega, WC-raami paigaldusega, Tycroci paigaldusega, ühe seina hüdroisoleerimise ja isegi plaatimise ja vuukimisega. Aprilli lõpus saime paigaldatud esimese jääva elemendi ehk WC-poti. Kuna olime ostnud Ravaku poti ja Grohe raami, siis nende omavaheline koostöö oli mõnevõrra komplitseeritud; tilkuvat potti seinast ära võtta ja uuesti paigaldada saime päeva jooksul julgelt üle 10 korra, mis tõi kaasa rohkelt asjatut närvikulu. Ärge usaldage internetti ja kontrollige kõik mitu korda üle!

Lõpuni valmis siiski ei saa

Viimases etapis ehk juuni lõpust kuni juuli keskpaigani oli plaan tegeleda neli nädalat vannitoaga, et see lõpuni valmis saada. Alustuseks saime kohe ühe kaika kodaratesse: kuna ahju ehitus läks tarneaegade tõttu plaanitust veidi pikemaks, pidime alustama hoopis magamistoa uuesti remontimisest, mis oli plaanis teostada ilma minu elukaaslaseta juba enne jaanipäeva koos minu vanemate abiga. Nädal läks seega rahulikult juba kaotsi. Mõned päevad kulusid ka jaanipäeva ja jooksuvõistlustel osalemise peale. Andsime siiski endast parima, et lõpule jõuda.

Paika sai põrandaküttekaabel, äravoolurennid ja selle peale valas elukaaslane meile ilusa ühtlase põranda. Seejärel läks suuremaks hüdroisoleerimiseks, alustades dušinurga seintest. Vahepeal tuli paika panna dušisegisti osad, mis seina taha ja sisse jäid. Edasi tuli asuda dušinurka plaatima. See oli üks koht, kus ma tööde mahuga väga puusse panin: umbkaudu 9 m2 seina 7,5x15 cm plaatidega katmiseks läks aega ikka mitu päeva. Igas ruutmeetris on ca 88 plaati.

Võite ise mõelda, mitu plaati tuli ükshaaval sinna seina laduda, lisaks juurde igasugused lõikamised kõigis servades ja minu sisseehitatud plaaditud riiulid… Mu elukaaslane on ikka väga tubli, eriti arvestades, et ta on siiski eelkõige puusepp ja plaatimisega kokku puutunud ainult loetud korrad. Ka vuukimine on profiiliga plaadi puhul aeganõudvam, võrreldes sileda alternatiiviga.

Põranda hüdroisoleerimine ja plaatimine oli juba tunduvalt toredam tegevus, sest põrandapinda oli veidi vähem ja plaadid tunduvalt suuremad. Küll aga saime kähku aru, miks need ilusad põrandaplaadid nii soodsad olid: nimelt oli iga plaat omamoodi kummis, mis tegi sileda põranda saamise peaaegu et võimatuks ülesandeks. Õnneks kirju plaat visuaalselt seda välja ei näita. Ootamatult palju aega võttis ka kogu veesüsteemi lahti ja kokku ühendamine ning kollektori kokkupanek. Aega võttis, aga asja sai.

Kui elukaaslane plaatis ja veega mässas, siis mina muudkui õlitasin ja värvisin. Veega otseselt mitte kokku puutuvad seinad said meil valgeks värvitud vertikaalse puitlaudise. Kuigi ma alguses kahtlesin, kas üleni valge vannituba ehk liiga igav ei jää, siis õnneks olid need hirmud asjatud. Kuigi nii laudis kui ka seinaplaadid on meil valged, siis on nende tekstuurid (läikiv vs matt, puit vs keraamika) ja mustrid (vertikaalsed vs horisontaalsed jooned) erinevad, mis teeb asja visuaalselt põnevaks. Põrand see-eest on põnevalt mustriline, aksessuaarid, rätikuivati ja muu pudi-padi tumedates toonides ja lagi…

… tumepruun! Selles otsuses ei olnud üldse kindel. Muudkui kahtlesin ja katsetasin. Olin seda tumedas toonis lahendust näinud Krista Kõivu kodu Instagrami kontol: nimelt on Krista köögis imeilus tumedast puidust lagi. Sain kohe aru, et see võiks meie vannituppa hästi sobida, sest kõik muu on ju lihtne ja valge. Lõpuks võtsingi kätte ja õlitasin laelauad Osmo antiiktamme toonis õlivahaga (üks kiht toonitud vaha, üks kiht poolmatti vaha). Oleme selle otsusega nii rahul! Lisaks kõigele on see lagi ka praktiline, kuna ei tuhmu ega kolletu kunagi.

Foto: Margit Partei

Liistud on meil taaskord kõrged, puidust ja värvitud valgeks. Laeliistud ostsime kogemata magamistoa omadest erinevad. Lisaks sai kuidagi ostetud üks liist liiga vähe. Seda avastasime paar päeva enne elukaaslase ärasõitu, kui lõpuks liistude lakkepanemiseni jõudsime. Käisime eraldi veel Puumarketis üht liistu ostmas, aga saatus oli täielikult meie vastu, sest loomulikult suutsime veel kolmandat sorti liistu osta, mida avastasime alles pärast värvimist ja enne paigaldust. Küllap siis ei olnud seekord liistudega ühele poole saamine meie saatus.

Suur töö oli aknalengi täisnurkseks saamine. Aknaraamide restaureerimisega aitasid taaskord minu vanemad, kes kevadel meie sisemised aknaraamid minema viisid ja jaanipäeval meile valmis ja klaasitud raamid vastu andsid. Akna peale kulus meil julgelt kaks päeva tööaega, alates lengilt värvi eemaldusest, lengi seinast lahti lõhkumisest, täisnurkseks sättimisest ja raamidega kokku passitamisest kuni tagasipaigalduse, värvimise ja aknaraamide lõikamise ja värviparandustega, et kõik ideaalselt käima hakkaks. Ma mõistan täielikult, miks akende restaureerimine professionaali käe all maksab rohkem kui uute akende tellimine. Õnneks meil tasuta tööjõudu jagub. Aitäh!

Kui seinad, laed ja põrandad paigas olid, hakkas asi juba muljet võtma. Kutsusime külla tuttava elektriku, et saada paika valgustus ja ühendada pistikud, peeglisoojendus ja rätikuivati. Põhivalguse annavad viis IP44 märgitusega 6W süvistatud LED valgustit, mille leidsime suhteliselt soodsa hinnaga Decorast (ca 10€/tk). Need valgustavad toa piisavalt valgeks, kuid hubasust lisavad kaks väiksema võimsusega dekoratiivlampi. Vahel ma põhivalgust tööle ei lülitagi: hilisõhtust dušši võtta on hämara valgusega eriti hubane ja rahustav. Viimaks saime paigaldada ka segistite välisosad ja silikoonida dušinurga – valmis!

Väga ebameeldiv üllatus

Päev (loe: hilisõhtu) enne elukaaslase ärasõitu asusime paigaldama meie suure hoolega ise ehitatud täispuidust valamukappi. Tõsi küll: sahtlimehhanismid ja sisemine karp pärinevad IKEA köögimööbli osakonnast, kuid kõik muu – kase liimpuidust küljed, põhi, tööpind, sahtlite esiosad ja viimistlus Osmo õlivahaga – on meie enda kätega tehtud. Segistid olid paigas, valamud olid ootel ja öö oli käes. Kapi riputussiin sai üles, kanalisatsiooni auk kapi tagakülge sai lõigatud, kapp sai paika ja tööpinna tagaserv oli juba Seal All-iga (loe: põhjamaine hermeetik, mis kõik kinni liimib ja enam lahti seda ei saa) plaatide küljes kinni. Minu aju kahjuks suutis mingil hetkel veel selgelt mõelda ja küll oli paha tunne olla see inimene, kes pidi elukaaslasele ütlema, et oleme kapi liiga kõrgele riputanud.

Mingi mõõtmine oli väsinud peaga 10 cm nihu läinud. Augud olid plaatidesse puuritud. Plaadid olid Seal All-iga kokku mögistatud. Kõik oli 10 cm liiga kõrgel ehk neid vigu millegi taha peita ei saanud, vaid asi tuleb ringi teha ja plaadid paari rea ulatuses välja vahetada. Loodetavasti on meie kanalisatsioonitoru vähemalt õigel kõrgusel. Kui mitte, tuleb ka sein lahti lõhkuda.

Ma parem ei hakka pikemalt seletama, mis sellele järgnes. Kõik emotsioonid keesid üle. Minu elukaaslast ei ole lihtne endast välja ajada, aga see oli üks neist vähestest kordadest, kus tema mõõt täis sai. Vähemalt ei olnud mõtet enam pingutada ja sai magama ära minna. Sest vannituba enne elukaaslase ärasõitu enam valmis saada ei olnud võimalik.

Ärasõidu päeval paigaldasime veel peeglid ja nagid, et saaksin vannituba siiski kasutama hakata, kuna ajutises vannitoas enam veeühendust (v.a pesumasinal) ei ole. Visuaalselt näeb tuba juba praegu hea välja. Kui see ka viimase lihvi saab, siis võib ilmselt öelda, et kõik meie ootused on ületatud: lihtsalt nii ilus on. Kui hea tunne on näha oma visiooni reaalsuseks saamas…

Foto: Margit Partei

Toon huvilistele välja loetelu, kust miski meie vannitoas pärineb:

• Seinaplaadid: Noto Outlet
• Põrandaplaadid: leitud Lintmani kodulehelt, vahendas Decora
• Torud, hülsid, ühendused: FEB ja Rentax
• Äravoolurennid: firmat ei mäleta, aga ostsime Decorast ja karpidel olid ainult eestikeelsed kirjad
• Elekter ja elektriküte: Viru Elektrikaubandus
• Puitmaterjal: PTGV profiiliga kuuselaudis, puidust viimistlemata liistud (Puumarket)
• WC pott: Ravak Rimless (Espak)
• Prill-laud: Ravak (Espak)
• WC raam ja nupp: Grohe (FEB)
• Vihmadušš, käsidušš ja segisti: Ravak (FEB)
• Valamusegistid: Porta e Bini (deko.ee)
• Valamud: Hörvik (Ikea)
• Valamukapp: Maximera sahtlid (Ikea), Sektion 40 cm sügavused karbid (Ikea), kase liimpuitkilp (Puumarket)
• Aken ja uks: restaureeritud
• Peeglid: eritellimustöö (Pilt ja Raam)
• Rätikuivati: Equation Ebest (kaup24.ee), kütteelement ja termostaat tellitud Läti e-poest (sanel.lv)
• Valgustus: Decora
• Ruloo: Skogsklöver (Ikea)
• Nagid ja rullihoidik: Svartsjön (Ikea)

Tänase päeva seisuga on vannitoas teha järgmised tööd:

• osta see viimane õnnetu laeliist, ära värvida, paigaldada ja seejärel kõik liistude jätkukohad akrüülida ja värvida;
• osta ja paigaldada peegliküttekiled;
• kõik lahtised elektrikaablid (pistikud, rätikuivati) lasta elektrikilbis ära ühendada;
• rätikuivati vedelikuga täita;
• silikoonida valamute seina lõikekoht põrandaga;
• lõhkuda välja rikutud 2 rida plaate valamute seinas, asendada uutega, vuukida;
• paigaldada valamukapp ja valamud, ühendada valamute kanalisatsioon;
• ehitada puidust aknapõsk, pahteldada ja värvida, paigaldada välimised aknaraamid ja sisemised aknaliistud;
• välja lõigata ja paigaldada ukseleng koos uksega, paigaldada link ja lukk.

Loodetavasti umbes nädala tööajaga saab vannitoa viimse detailini valmis. Igasugused viimased nokitsemised võtavad teatavasti üüratult aega, aga tuleb lihtsalt see aeg võtta ja asjad ära teha. Järgmine etapp alab juba septembri alguses. Kui kõik valmis saab, näitan kindlasti ka rohkem pilte kõigist valmimise etappidest.