Bubert - peenikese nimega eestiaegne magustoit

Buberti jaoks läheb vaja alati värskeid mune! Foto: pixabay.com

Peenikese nimega magustoit bubert on tõenäoliselt pärit hoopiski Saksa köögist, kuid paljud meie seast mäletavad seda kui nostalgilist rooga oma lapsepõlevest. Kuuldavasti valmistati seda aga juba 30ndatel. Tahad järele proovida?

Bubert on tõepoolest ühtepidi kodune ja lihtne, teisalt peenike magustoit. Mina olen seda aeg-ajalt ikka teinud, sest bubertit õpetas mind juba lapsena armastama minu ema.

Mina teen bubertit nõnda:

Kuumutan piima potis keemiseni. Sõristan manna keeva piima sisse ja keedan, kuni see on pehme (umbes 5-7 minutit).

Seejärel vahustan munakollased suhkruga, lisan veidi kuuma putru, segan siis läbi ja kallan kogu kupatuse tagasi potti. 

Buberit ei tohi keeta!

Edasi tuleks bubertit (putru koos sinnasegatud, vahustatud munakollastega) kuumutada, ent kindlasti mitte keeta!

Nüüd jääb üle vaid maitsestada ja segada ettevaatlikult ning õrnalt (muidu langeb vaht alla) juurde tugevasti vahustatud munavalged. 

Seejärel tuleks tõsta bubert veel korraks pliidile tagasi ja lasta viivuks keema tõusta, samal ajal hoolega jälgides, et see oleks tõepoolest vaid viivuks.

Siis tõstan poti tulelt ja panen jahtuma.

Bubert on hea koduse moosi, marjakisselli või kompotiga. Mina olen pannud ka sügavkülmast marju peale, ent magustoit on hea ka ilma ühegi lisandita.

Mõnusat katsetamist!