:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2018/08/10/11168853t1hd711.jpg)
Rottide, prussakate ja muude kahjurite tõrjel tuleb olla operatiivne ja nende levikut piirata enne, kui kortermaja elukatest juba kubiseb.
Kahjurite arv Eesti kodudes on veerandsaja aasta jooksul märkimisväärselt kahanenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida pikemalt tõrje tellimisega venitatakse, seda vaevalisem hoone puhastamine on ning see räsib nii majaelanike närve, elukvaliteeti kui ka rahakotti.
«Oluline on majaelanike üksmeel, et näiteks putukate tõrjel lastakse tõrjespetsialist ligi igale elamispinnale, muidu pole tõrjest suuremat tolku ja paari nädala pärast on jälle terve maja satikaid-putukaid täis. Peamiselt keldrites pesitsevad rotid aga teevad iga venitatud päevaga materiaalset kahju, kuna neil on komme närida kõike ettejuhtuvat, sealhulgas elektrikaableid,» ütles Pindi Kinnisvarahalduse kutseline haldur Mairo Kirss.
Närilised tulevad Kahjurite Tõrje OÜ juhataja Gaiar Zaripi sõnul omal initsiatiivil, prussakad ja vaaraosipelgad reisivad seevastu passiivselt ja satuvad kogemata ühes mingi esemega inimeste kodudesse. Võrreldes aga 25 aasta taguse ajaga, on olukord Eestis vaid paranenud.
«25 aastat tagasi kõik kihas,» märkis Zarip. Nüüd, mil asutused, ettevõtted, kontoriruumid on kahjuritest puhtad, valitseb ka kortermajades oluliselt parem seis.