Statistikaameti esitatud ajakasutuse uuring annab ülevaate Eesti elanike ärkamis- ja magamaminekuaja kohta.
Statistikaamet: eestlase unerežiimile on kasulikum aastaringne suveaeg
Statistikaamet teeb iga kümne aasta järel ajakasutuse uuringut. Viimati toimus uuring 2010. aastal. Ajakasutuse uuringus osalejad registreerisid oma ööpäeva tegevused 10-minutilise täpsusega.
Viimastel nädalatel on olnud palju diskussioone selle üle, kas pärast vahelduva talve- ja suveaja kaotamist oleks mõistlikum jääda edasi pidevalt talveaega või suveaega. Talveaja pooldajad räägivad, et see aeg sobib paremini inimese bioloogilise kella ja elurütmidega. Aju-uurijad on seevastu kindlad, et inimene puhkab kõige paremini välja pimedas.
Uuringutulemustest selgub, et 10-aastastest ja vanematest inimestest suurem osa magab tööpäeva hommikuti vähemalt kella seitsmeni, laupäeval poole kaheksani ja pühapäeval valdavalt kaheksani. Magamaminekuajad varieeruvad kella üheteistkümnest kesköötunnini.
Selge on see, et sügistalvisel perioodil jääb enamiku Eesti elanike uneaeg pimedale ajale olenemata sellest, kas Eestis on talve- või suveaeg. See periood kestab oktoobri keskpaigast märtsi alguseni. Samuti läheb enamik inimesi aastaringselt magama pärast päikeseloojangut. Kevadel ja suvel sõltub aga uneaja pikkus pärast päikesetõusu oluliselt sellest, kas meil on talve- või suveaeg. Augusti keskpaigas magaksime talveaja puhul tööpäeva hommikul ligi 2,5 tundi valgel ajal ja õhtul oleks tunni võrra vähem aega väljas harrastustega tegeleda.
Kokkuvõttes magab Eesti elanik praegu valgel ajal keskmiselt 365 tundi, aastaringse talveaja puhul magaksime valgel ajal 564 tundi ja pideva suveaja puhul 352 tundi. Statistikaameti tulemuste järgi peaks seega olema inimeste unerežiimile kasulikum aastaringne suveaeg, sest siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale.