Eestlastega juhtub üha rohkem elektriõnnetusi, põhjuseks hooletus ja eiramine (1)
6. september 2018, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koduseid elektriõnnetusi põhjustab Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel enamasti hooletus ja ohutuseeskirjade eiramine.
Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kohaselt toimus 2018. aasta I poolaastal 21 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus 1, tõsisemaid vigastusi sai 3 ja kergemaid vigastusi 17 inimest. 2017. aasta sama perioodiga võrreldes (18 õnnetust) on õnnetuste arv mõnevõrra suurenenud. Nii kodus kui tööpostil toimunud elektriõnnetuste põhjusteks olid ohutusnõuete eiramine, hooletus ning rikkis elektriseadmete kasutamine.
2018. aasta I poolaastal toimus enamus elektriõnnetusi (79 protsenti) kodudes või nende lähiümbruses. Ülejäänud 21 protsenti olid tööõnnetused. Kodustes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitte ettenähtud otsatarbel.
Tööõnnetused toimusid alajaamas, õhuliinil ning elektriseadmete kasutamisel. Ka tööõnnetuste põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, samuti katkiste elektriseadmete kasutamine.
Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis (9 õnnetust) ja Lõuna-Eestis (7 õnnetust).
Vanusegruppide lõikes toimus 5 õnnetust kuni 10-aastaste lastega ning 3 õnnetust 20-29- aastaste inimestega. Tüüpilisteks põhjusteks väikelastega toimunud õnnetustes oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse ja katkiste juhtmete katsumine.
Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb alati järgida ohutusnõudeid:
• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes.
• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse.
• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest.
• Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama.
• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad.
• Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma.
• Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja -reeglitest.
Lisainfo elektriohutuse kohta on kättesaadav TJA kodulehelt.