Olukorras, kus inimene on enda kodust avastanud sissetungija, tuleb käituda läbimõeldult ning ratsionaalselt.
Koduomaniku meelespea: sissetungijat tõrjudes ei tohi hädakaitse piire ületada (1)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
14. september 2018, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sissetungijate korral on iga sekund määrava tähtsusega. Koduomanik peab sealjuures kärmelt jõudma selgusele – kas ta on ikka võimeline sissetungijat kinni pidama ning millised on tema tõrjemeetodid.
«Kui koduomanik hindab enda kehalise ja psühholoogilise võimekuse madalaks, siis peaks ta varjuma, näiteks lukustama end tuppa, või põgenema ning kutsuma abi – eelkõige helistama hädaabinumbrile 112,» rääkis politseileitnant Armin Saarits.
Juhul kui koduomanik leiab endas piisavalt meelekindlust, tuleb sissetungija kinni pidada ja ta politseile üle anda. Kohtudes majaperemehega reeglina sissetungija põgeneb. Juhul kui inimene otsustab sissetungija kinni pidada, tuleb seda teha läbimõeldult, põhjustamata korrarikkujale ebaproportsionaalset valu või vigastusi. Oskamatu tegutsemise korral võib Saaritsa sõnul koduomanik hoopis ise ohtu sattuda.
Maaslamajat ei lööda
Ründe korral on Saaritsa sõnul koduomanikel õigus hädakaitsele, valides sobiva ründetõrjevahendi. Ründe tõrjumisel ei tohi sealjuures ületada hädakaitse piire.
«Näiteks enesekaitsevõtteid, mille hulka kuuluvad ka löögid, tohib rakendada ainult ründe lõpetamiseks – ühesõnaga kehtib reegel, et maaslamajat enam lüüa ei tohi,» märkis Saarits. Tuleb hoiduda põhjendamatute vigastuste tekitamisest. «Kindlasti tuleb tähele panna, et ründe tõkestamisel peaks vältima lööke pähe ja selgroo piirkonda, väljaarvatud vahetu eluohtliku ründe tõrjumiseks,» rõhutas Saarits.
Inimene ületab hädakaitse piiri, kui ta kasutab teadlikult vahendeid, mida pole rünnaku tõrjumiseks tarvis.
Hädakaitse piirid on suhtelised
Hädakaitse olukorras võib relva kasutada hädakaitse piiri ületamata. «Hästi lihtsustatuna võiks öelda, et relva kasutamine võib tulla kõne alla, kui sellega hoitakse ära sissetungija rünne majasviibijate eludele,» ütles politseikolonelleitnant Teo Niklus.
Kui aga varas juba põgeneb tühjade kätega ja ainus isikliku relva kasutamise eesmärk on näiteks kurjategija kinnipidamine või koguni kättemaks, siis see ei kvalifitseeru enam hädakaitse alla. Nikluse sõnul on hädakaitse piirid alati väga suhtelised – ei ole võimalik tuua stampolukorda, millisel juhul on relva kasutamine tingimata õigustatud. Niklus märgib, et hädakaitse teemat käsitletakse ka relvaeksamil, mille peab läbima iga relvaloa taotleja.