Terrassile saab nutika tehnika abil veel sügiselgi suvesooja

Soojuskiirgur terrassil. Foto: Airvitamin

Suvelõpuõhtud on jahedad ja kui tahaks veel väljas grillipidusid korraldada, kulub marjaks ära võimalus pidulisi soojas hoida. Appi tuleb terrassisoojendi ehk soojuskiirgur.

Soojuskiirgur on sisuliselt kunstlik võimalus sooja ilma tekitada oludes, kus loodus ise seda ei paku. Eesti kliimas kulub selline lahendus ära kõigile, kel rõdu, terrass või väliköök, kuigi tõsi ta on, et päris iga ilmaga kiirgurit kasutada ei saa. Janno Puusaag ettevõttest Airvitamin sõnab, et minimaalne temperatuur, millega kiirgur on veel efektiivne, on pluss kümme kraadi. Samuti võiks ilm olla pigem tuulevaikne, sest tuul jahutab pisut ka soojuskiirgurist eralduvat soojust.

Karol Pokbinder soojuskiirgureid müütavast VeltEksperdist tõdeb, et seda, milline kiirgur erakasutusse sobib, üheselt öelda ei saa – on vaja vaadata, kuhu kiirgur täpsemalt läheb, kas tegu on täiesti avatud terrassiga või katusealusega, kas kiirgur kinnitatakse lakke või seisab see jalal ja nii edasi. Sellest sõltub ka kiirguri konkreetne tüüp.

Pokbinderi sõnul peaks kiirgur kindlasti olema niiskuskindel ja erakasutajal tuleks välja uurida, kas soojenduselementi on võimalik ise kodus vahetada. Sageli kipub olema nii, et väga niiskuskindlad vajavad soojenduselemendi vahetamiseks tehnikut, aga need, millel element on kodus vahetatav, pole jälle nii niiskuskindlad. «Kindlasti on väga oluline konsulteerida tootespetsialistiga, kes vastavalt kirjeldustele aitab valida sobiva toote. Olulised parameetrid, mida poodi minnes teada, on lae kõrgus, terrassi pindala, elektrikaablite asukohad ja seinte olemasolu. Hea, kui teil on näidata terrassi pilt,» ütleb Pokbinder.

Hooldus konti ei murra

Soojuskiirguri hooldus eriline raketiteadus ei ole. «Sisuliselt on tegemist elektrilise lambiga, mis annab valguse asemel hoopis sooja,» ütleb Puusaag. Enne seadme paigaldamist tuleks lihtsalt veenduda piisava elektrivõimsuse olemasolus ja elektriinstallatsiooni kvaliteedis. «Probleem võib tekkida, kui soetatakse seade konsulteerimata ja oodatakse suuremat tulemust kui seadme tüüp võimaldab,» ütleb ta. Seetõttu ei tasuks kiirgurit kunagi osta soodsa pakkumise peale juhuslikust ettevõttest, vaid kohast, kust saab asjalikke nõuandeid.

Pokbinderi sõnul eelistatakse praegu väga palju elektrilisi soojendeid just seetõttu, et need on eriti hooldus- ja murevabad, gaasiga alternatiivid hakkavad minevikku jääma. «Gaasisoojenditega on ikka see lisaaeg tegelemisele, vea ja tassi neid balloone. Ja kehv, kui õhtul peo käigus soojendil gaas lõpeb,» räägib ta. Elektrilise soojendiga säärast muret ei ole. Elektrisoojendid tuleb lihtsalt korrektselt paigaldada ning hiljem ainult puhtana hoida, et vältida tulekahjuohtu. Muidu on aga tegu hooldevaba seadmega. «Ainuke nii-öelda hooldus on soojenduselemendi vahetamine iga 5000–8000 tunni tagant,» räägib ta.

Kiirguri soetamise hetkel tasuks tähelepanu pöörata ka sellele, et ettevõte, kust kiirgur ostetakse, pakuks samale mudelile sobivaid kütteelemente. «Suurtest ehitusmarketitest te varuosi juba ei saa,» sõnab ta ja soovitab seetõttu säärast ostu sellisest poest mitte teha.