Klassikaline sisekujundus on väga mugav lahendus

Foto: VidaPress

Selleks, et kodus trendidega kaasa jooksma ei peaks, on üks väga lihtne lahendus – sisekujundust valides tasuks eelistada klassikalist, aegumatut stiili. Selle saavutamine ei pruugi aga asjatundja näpunäideteta jõukohane olla.

Tänane kodusisustaja suudab tänu arvukatele eeskujudele kas või kinnisilmi sisustada elamise retromööbliga või luua põhjamaise interjööri, aga klassikalise, ajatu ja trendide muutumise tuules püsima jääva interjööri loomine käib paljudele juba üle jõu.

Samas tasuks sisekujundust valides sellele lahendusele kindlasti mõelda, sest tänapäevases ületarbimisühiskonnas on see värskendavalt püsiv. Puudub oht, et peaksid mõne aasta pärast kõik ümber kujundama.

Sisearhitekt Ulvi Lõhmus ütleb, et klassikalist stiili eelistavadki kodus tihtipeale inimesed, kellele ei meeldi pidevad ümberkorraldused ja remont. «Samuti seostub klassikalises stiilis kujundatud kodu turvalisuse ja järjepidevuse tundega, mida me oma kodus heal meelel ju näeme,» sõnab ta.

Ta ütleb, et klassikalises stiilis kujundatud sisseseade on tavaliselt ka kvaliteetsemast ja tugevamast materjalist; näiteks kasutatakse täispuitu, väärispuitu, metalli ja klaasi, mis teevad toote hinna kõrgemaks. Seetõttu kohtab klassikalist kujundust sageli paksema rahakotiga tarbija kodus ja seal, kus ei plaanita mööblit uuel hooajal uute trendide saabumisel välja visata.

Kui hetketrendi järgib pigem noor, siis klassikalise sisekujunduse valib küpsemas eas kodusisustaja, kes eelistab mugavust. Noored ei tea sageli veel, et ilu ei tähenda seda, et asi on ka funktsionaalne ja mugav. «See on justkui kinnine ring: moodne mööbel on sageli pisut ebamugav. Vaatad peale – disain on imeilus, aga pikka õhtut laua taga istuda näiteks mõnel väga ilusal toolil suurem inimene ei saa: küll on seljatugi madal, küll ei pea konstruktsioon vastu.

Nii eelistabki vanem inimene stabiilsemat ja kestvamat mööblit ning noorem kergemat ja hapramat. Pakutakse ka ülimoodsat ja kvaliteetset mööblit, aga selle hinnaklass jääb nooremale tarbijale tihti kättesaamatuks ja nii otsib ta soodsa mitte nii kvaliteetse asenduse. Hinnalised moodsa mööbli disainid leiavad oma kodu kas väga ruumiteadliku inimese või väljakujunenud maitsega jõuka kodusisustaja juures,» sõnab Lõhmus.

Foto: VidaPress

Kõik algab kavandist

Kui tunned, et oled üks neist, keda kõnetab klassikaline sisekujundus, ära söösta esimese hooga mööblipoodi. Alustada tuleks hoopis mujalt. «Ajatu interjööri kujundamist võiks alustada mitte mööblist, vaid ruumi raamistikust: tuleks tagada, et toas oleks läbimõeldud pistikute-lülitite-valgustite paigutus, seejärel luua klassikalisele sisseseadele sobilik foon, mis haakuks ka ülejäänud elamisega: kvaliteetne matt seinavärv, dekoratiivvärv või -paber, fliis-või tekstiiltapeet, korralikud siseuksed ja uste käepidemed, soliidsed põrandaliistud, vajadusel stukkdekoor ja muu taoline,» loetleb sisekujundaja.

Ta lisab, et ideaalis võiks enne sisustama asumist panna kõik paberile: sinna tuleks joonistada kõik sisustusdetailid, mida ruum vajab, ja olenemata ruumist. Hea meetod on kõigi sisustusesemete kataloogist välja lõikamine ja kõrvutamine, et näha, kuidas need omavahel sobivad. Midagi ostma tasub minna alles siis, kui plaan selgelt ja vankumatult paigas ning puudub kahtlus, kuidas detailid omavahel haakuvad.

Kui rääkida näiteks klassikalise elutoa sisustamisest, siis sinna käivad Lõhmuse sõnul reeglina diivan ja tugitoolid, kohvilaud, lauakesed diivani kahel küljel ajalehtede ja kohtvalgustite tarbeks, madalam kummut kohvi serveerimise jaoks, raamaturiiulid, raamatute lugemise tugitool ja, kui on musitseerijaid, siis ka klaver. Kui elamises puudub eraldi audiotuba (mida klassikalise sisekujundusega kodudes sageli kohtab), peab elutuba mahutama ka telerialuse.

Klassikaline interjöör ei tähenda kindlasti, et elamise peab tihedalt mööblit täis kuhjama. Lõhmuse sõnul sõltub mööblirohkus sellest, milliseid funktsioone tuba täitma peab. «Mida arvukamat erinevate funktsioonide hulka peab ruum kandma, seda põhjalikumalt võiks möbleerimise valikud olla läbi mõeldud,» sõnab Lõhmus.

Mööblimaterjalide valikul võib kindla peale sobiva täispuidust mööbli kõrval kaaluda ka pisut pirtsakamat spoonmööblit, kuid kõik kergemad-ebakvaliteetsemad materjalid võiksid valikust välja langeda. Kui ruumi plaan on väga keerukas, soovitab Lõhmus kaaluda eritellimusmööblit, aga see peaks siis valmima juba koostöös sisekujundajaga. «Reeglina ei ole mööblitegija disainer – tulemus võib muidu välja kukkuda küll ambitsioonikas, aga ka samavõrd naeruväärne,» selgitab ta.

Eestis leiab kaunist klassikalist täispuitmööblit kauplustest nagu Skano Furniture, Isku, Nordin Sisustus ja Pesapuu. Paljudes mööblisalongides on valik Itaalia, Hispaania ja Ameerika mööblit, mille puhul peab arvestama tellimise ja pika ooteajaga.

Taaskasutust ei maksa karta

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et soliidne klassikaline interjöör ja taaskasutus ei käi käsikäes, pole see tegelikult sugugi nii, kinnitab Lõhmus. Tõde on suisa vastupidine. «Antiigipoed ja perekondlikud reliikviad pakuvad eriti toredaid lahendusi oma klassikaarmastuse realiseerimiseks,» sõnab ta.

Kui oled leidnud mõne suurepärase silmatorkava klassikalise sisustuseseme või mõne taolise päranduseks saanud, soovitab Lõhmus seda maksimaalselt eksponeerida. See tähendab, et ülejäänud sisseseade valik tuleks allutada sellele soolotootele või toodete komplektile.

Kindlasti mängivad klassikalise sisekujunduse puhul olulist rolli ka vaibad. Ka neid võib hea õnne korral suurepärases seisukorras olevana järelturult hankida, kuid tõenäolisem on, et vaip tuleb soetada uuena. «Siin ei saa kahjuks kokku hoida. Vaip peaks olema suur ja naturaalne, kohvilaua alla on jumekas asetada alumisele suurele vaibale teine väiksem vaibake: nii luuakse erilise rikkalikkuse ja kodususe tunne. Ruumitekstiilides peaks eelistama naturaalseid, hästilangevaid ja väärikaid materjale, vältima liigselt puhvis ja ülepakutud lahendusi,» juhendab ta.