Swedbank: kinnisvarahindade kasv on pealinlaste palgakasvust kiirem

Swedbank. Foto: Ints Kalnins / Reuters/ Scanpix

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi eluaseme taskukohasus Tallinnas selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes, kuna kinnisvarahindade kasv oli pealinlaste palgakasvust ja eluasemelaenude intressimäärade kasvust kiirem. 

Kui vaadata pikemat perioodi, on eluaseme taskukohasus pealinnas viimase kuue aasta jooksul püsinud valdavalt samal tasemel. Esimesel poolaastal pidi pealinna elanik Tallinna korteri ühe ruutmeetri eest välja käima 1,5-kordse netopalga, mis on ligikaudu sama tase, mis viimasel kuuel aastal.

2018. aasta teises kvartalis kiirenes Tallinna korterite hinnakasv 9,8 protsendini, ulatudes 1848 euroni ruutmeetri kohta. Pealinlaste netopalk oli aga sealjuures 9,4 protsenti kõrgem kui aasta varem.

«Hinnakasvu kiirenemise taga oli osaliselt tegemist baasefektiga, kuna eelmise aasta teises kvartalis hinnad langesid võrreldes esimese kvartaliga. Samuti panustas hinnakasvu ka kõrgem nõudlus ja uute eluruumide kõrgem osakaal tehingutes,» rääkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja. Esimesel poolaastal oli tema sõnul Tallinna korterite keskmine hinnakasv 7,4 protsenti, samas kui pealinlaste palgakasv oli veidi kiirem ehk 10,3 protsenti

Tallinna korterite turule lisandub aktiivselt uusi eluruume

Esimesel poolaastal lisandus Tallinna korterite turule hulgaliselt uusi eluruume – kasutusluba anti enam kui 1700 uuele korterile, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes enam kui 500 võrra ehk 41 protsenti kõrgem. Eluruumide aktiivset lisandumist mõjutas eelmisel aastal väljastatud korterite ehituslubade erakordselt suur hulk. Tallinna uute korterite laojääk oli esimesel poolaastal viimase aja kõrgemaid – ligikaudu 3400 korterit. 

Suurenenud pakkumise kõrval on ka nõudlus püsinud tugev

Selle aasta teises kvartalis oli tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul tõusnud 14 protsenti võrreldes mullu sama ajaga. Kuna esimeses kvartalis oli aktiivsus nõrgem, kasvas tehingute arv esimesel poolaastal 6,5 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. «Majapidamiste finantsseis on tugev ning inimeste kindlustunne on viimaste aastate jooksul paranenud. Kodumajapidamiste kasutatav tulu on suurem nende tarbimiskulutustest, mis on võimaldanud neil kasvatada sääste,» märkis Rõbinskaja. Vaatamata suurele nõudlusele, on eluasemelaenude jäägi kasv viimasel aastal olnud 7 protsendi juures. Eluasemete kõrgele tõusnud hindade tõttu peaks lähiajal aga nõudlus mõnevõrra langema ning hinnakasv veidi aeglustuma.