Meie metsades on praegu kõige parem pohlaaeg. Üllataval kombel ei ole kuum ja kuiv suvi marjasaaki mõjutanud ning tuhanded pohlad ootavad metsas korjajaid ja moosikssaamist.
Moositegemine on taas moes!
Praegu on tõepoolest ilusaim pohlaaeg! Nii oli see vähemasti Saaremal nädalapäevad tagasi ning usutavasti kestab veel mõned head nädalad.
Pole kahtlust, et just praegu on parim aeg teha üks korralik pohlamoos!
Neile, kes moositegemist seni vanamoodsaks pidanud, julgen kinnitada, et see on protsess, millest saab meeletus koguses positiivset energiat - nii metsast ja marjakorjamisest endast kui ka moosikeetmisest kodusel pliidil, mis täidab kogu toa mitmeks tunniks magusa moosilõhnaga.
Olen varemalt lisanud pohladele kolmandiku või koguni poole pohlade koguse jagu õunu - nii saab maitse pehmem.
Varasemad aastad olin kasutanud moositeol tavalist suhkrut, ent peale ainsat katsetust moosisuhkruga mõistsin, et enam ma seda viga ei tee - moosisuhkruga saab moos paksem ja seda peab vähem keetma, sest magususe aste saavutatakse kiiremini.
Et moosi keetmise aeg on lühem, jääb tulemus ka kirkam - puhas punane.
Suures piires peaks proportsioon hea pohla-õunamoosi saamiseks olema selline:
500 g pohli
500 g õunu (puhastatult)
500 g moosisuhkrut
Pane puhastatud pohlad potti ning kuumuta, kuni marjad hakkavad pehmeks muutuma ning moos tõuseb tasapisi keema.
Puhasta ning tükelda õunad, lisa koos suhkruga marjadele ning keeda keskmisel kuumusel kuni paarkümmend minutit, kuni õunad on samuti pehmeks keenud.
Tasub teada, et moos ei vaja enamat keetmist, kui on saavutanud soovitud konsistentsi. Ka võib olla, et soovitaksegi õunatükkidega pohlamoosi - niisugusel juhul piisab ka märksa vähemast keetmisest.
Lase moosil pisut seista, koori vaht ja tõsta kulbiga steriliseeritud keeratava korgiga purkidesse.
Mina olen kuumutanud purke ning purgikaasi jooksva, kuuma vee all.
Tavaliselt asetan moosipurgid puhtale köögirätile tagurpidi - nii tekib kaane alla vaakum ning moos säilib kenasti.