:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/26/11448214t1ha453.jpg)
Sibul on selline vili, mis inimestele kas meeldib või ei meeldi üldse. Hästi läheb neil, kes seda söövad, sest sibul teeb tervisele palju head.
Mille poolest on sibul tervisele kasulik? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sibulat annab pista väga paljude toitude sisse, kuid niisama paljalt seda enamasti ei krõmpsutata. Women’s Health teeb lähemalt selgeks, milline on sibula toiteväärtus.
150 grammis hakitud toores sibulas on umbes:
- 41 kilokalorit
- 0,12 g rasva
- 2 g valku
- 15 g süsivesikuid
- 3 g kiudaineid
- 7 g suhkrut
- 6 mg naatriumit
Peale selle, et sibulat pole vaja kalorite pärast karta ja selles on ka märgatav hulk kiudaineid, on selle söömisel veel mitu kasutegurit. Nimelt on sibulas rikkalikult antioksüdante, mis vähendavad vähiriski ja aitavad kauem elada. Eriti palju on antioksüdante punases sibulas, kuigi ega teised temast palju maha jää.
Sibulal on põletikuvastaseid omadusi, mis aitavad kaasa valu leevendamisele. Lisaks sisaldab see prebiootikume, mis tulevad kasuks sooletööle.
Kui sibulate hakkimine paneb silmad vett jooksma, siis tasub enne sibula lahti lõikamist seda veidi külmkapis hoida. Külm temperatuur aeglustab väävelühendite eraldumist ja aitab pisarate voolamist veidi ära hoida.
Kuna sibulas on fruktoosi, mis seedetrakti ärritab, võib selle söömine põhjustada puhitusi ning ekstreemsetel juhtudel isegi iiveldust, kõhulahtisust ja oksendamist. Seetõttu ei ole sibul kasulik neile, kel on kõrvetised või ärritunud soole sündroom.