/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
Kõik alates 2020. aastast ehitatavad hooned peavad energiatõhususe miinimumnõuetest tulenevalt vastama liginullenergiahoone nõuetele. See aga tõstab hüppeliselt uusehitiste hinda ja toob tõenäoliselt kaasa märkimisväärse hinnaspurdi kogu kinnisvaraturul.
Liginullenergiahooneks ehk A-klassi eramuks loetakse äärmiselt väikeste energiakuludega hoonet. Ametliku definitsiooni järgi on liginullenergiahoone parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. A-klassi saavutamiseks peab hoone olema eeskujulikult soojustatud, lisaks peavad hoonel olema kolmekordsed pakettaknad, soojustagastusega ventilatsioon, kahekordne välissoojustus ning autonoomne õhkvesi-soojuspumpadel põhinev küttesüsteem. A-klassi hoones on pööratud lisaks suurt tähelepanu külmasildadele ja välispiirete õhupidavusele. Samuti peavad hoonel olema elektrit tootvad taastuvenergiaseadmed, nagu näiteks tuulegeneraator või päikesepaneelid.
Liginullenergiahoone ehitamisel mängib võtmerolli ka krundi valik ja hoone paigutus ilmakaarte suhtes. Eeldatav ehitusmaksumuse tõus peaks ennast ära tasuma väiksema energiakulu kaudu, ent ehituslahenduste tasuvusaeg on Arco Vara vanemmaakler Marge Saaremets-Luige sõnul võrdlemisi pikk. Seepärast tuleb uut maja ehitades hoolega kaaluda võimalusi taastuvenergiat toota ja ülejäävat energiat võrku müüa.
Vaid sellist elektrit võrku tagasi müüvat maja saab EM Energiamärgis OÜ juhatuse liikme Erik Meybaumi sõnul lugeda A-klassi elamuks. Innovatiivsetel tehnoloogilistel lahendustel on aga oma hind - täna jääb taoliste A-klassi hoonete tasuvusaeg 15-20 aasta vahele.
Euroopa Liidu direktiivi nõuded jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuarist. Kui hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit, ei tohi selle energiatõhususarv ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust. Liginullenergiahoone nõuded hakkavad kehtima ainult uutele ehitatavatele hoonetele, vanemaid hooneid võib edasi renoveerida ehitusseadusele vastavalt.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali sõnul esitatakse A-energiaklassi nõue hoonele juba ehitusloa andmise faasis, kuna nii hoitakse ära rangete energiatõhususe nõuete esitamist hoonetele, mille planeerimisel ja püstitamisel ei ole sellise vajadusega arvestatud. Nõudele üleminek saab toimuma järkjärgult.
«Nii olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel kui uute püstitamisel muutuvad 2018. aasta lõpus energiatõhususe miinimumnõuded ühe energiaklassi võrra rangemaks. Seejärel kerkivad uute hoonete püstitamisel kohalduvad energiatõhususe nõuded veel ühe klassi võrra, vastates aastast 2020 liginullenergiahoone tasemele. See loob ehitussektorile paremad võimalused muudatustega kohanemisek,» nentis Tali.
Säästlik kodu tekitab elevust
Viimase paari-kolme aastaga on ehitushinnad kallinenud 20–30 protsenti ja prognooside kohaselt tõstab uute nõuete kehtima hakkamine ehitushinda veel sama palju. See teeb uusehitised valdavale osale Eesti elanikkonnast kättesaamatuks ja seda eriti väljaspool pealinna, sest ehitushind on kõikjal sama, sissetulekud piirkonniti aga erinevad.
Neil, kel on plaan pärast 2020. aastat omale kodu ehitada või osta, Arco Vara maakler Marge Saaremets-Luik juba täna raha säästma hakata.
A-energiaklassi ostjaks on Domus Kinnisvara maakler Janis Rimitsansi sõnul üldjuhul inimene, kes on oma hingelt uuenduslik ja soovib juba täna homsete trendidega kaasas käia. Omatte küsimus on loomulikult sellise investeeringu tasuvuses- kahtlemata on kõrgema energiaklassi eluaset kallim ehitada kui madalama energiaklassiga kodu. Tõsine väljakutse on LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksingu sõnul leida selliste hoonete projekteerijad, ehitajad ning seejärel ka haldajad.
Uue ehitatava kinnisvara hüppeline hinnatõus võib üsna suure tõenäosusega ka vanema kinnisvara hinna lakke kruttida. A-energaklassi nõude alates 2020. aastast ehitatavatele hoonetele kehtestas Euroopa Komisjon, mille suurem eesmärk on pidurdada kliimasoojenemist.