«Nii olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel kui uute püstitamisel muutuvad 2018. aasta lõpus energiatõhususe miinimumnõuded ühe energiaklassi võrra rangemaks. Seejärel kerkivad uute hoonete püstitamisel kohalduvad energiatõhususe nõuded veel ühe klassi võrra, vastates aastast 2020 liginullenergiahoone tasemele. See loob ehitussektorile paremad võimalused muudatustega kohanemisek,» nentis Tali.
Säästlik kodu tekitab elevust
Viimase paari-kolme aastaga on ehitushinnad kallinenud 20–30 protsenti ja prognooside kohaselt tõstab uute nõuete kehtima hakkamine ehitushinda veel sama palju. See teeb uusehitised valdavale osale Eesti elanikkonnast kättesaamatuks ja seda eriti väljaspool pealinna, sest ehitushind on kõikjal sama, sissetulekud piirkonniti aga erinevad.
Neil, kel on plaan pärast 2020. aastat omale kodu ehitada või osta, Arco Vara maakler Marge Saaremets-Luik juba täna raha säästma hakata.
A-energiaklassi ostjaks on Domus Kinnisvara maakler Janis Rimitsansi sõnul üldjuhul inimene, kes on oma hingelt uuenduslik ja soovib juba täna homsete trendidega kaasas käia. Omatte küsimus on loomulikult sellise investeeringu tasuvuses- kahtlemata on kõrgema energiaklassi eluaset kallim ehitada kui madalama energiaklassiga kodu. Tõsine väljakutse on LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksingu sõnul leida selliste hoonete projekteerijad, ehitajad ning seejärel ka haldajad.
Uue ehitatava kinnisvara hüppeline hinnatõus võib üsna suure tõenäosusega ka vanema kinnisvara hinna lakke kruttida. A-energaklassi nõude alates 2020. aastast ehitatavatele hoonetele kehtestas Euroopa Komisjon, mille suurem eesmärk on pidurdada kliimasoojenemist.