/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2018/09/28/11453092t1h8533.jpg)
Ühe tubli Eesti naise kelder on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas looduse pakutavat maksimaalselt ära kasutada ja talvevarusid koguda.
Foto: Eesti naise kelder, mis võiks paljudele eeskujuks olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margit Helenurme kaasa valmistas talle keldrisse mõnusad sügavad ja tugevad riiulid, mis lausa kutsuvad hoidiseid valmistama. Nii Margit ka tegi: riiulitele sai tänavu tervelt 451 purki head ja paremat, mida talve jooksul mõnus võtta.
/nginx/o/2018/09/28/11453117t1h3f1a.jpg)
Kogu seda hulka Margit oma perega ära ei tarvita, aga talle meeldib omavalmistatud hoidiseid ka teistele kinkida. Järgmise hooaja alguseks ei jää alles suurt midagi: eelmisel aastal kõigest kümme purki seeni ja mõni banaani-tikrimoos. Suurem osa Margiti hoidistest on soolased salatid, mooside osakaal on väiksem. Iga-aastaselt valmistatakse ka üle 200 liitri õunamahla.
Hoidistamine on Margiti meelest kindlasti vaeva väärt. «Olen pidanud ühe korra poest moosi ostma ja see oli tohutu pettumus - nii magus, olematu maitsega,» meenutab ta. Ka poest ostetud pehmevõitu hapukurgid valmistasid pettumuse: «Ikka krõmpsuvad peavad olema!». Nii on hoidistamine veelgi hoogu juurde saanud.
«Keegi väga tabavalt kommenteeris minu pilti, et gurmaanid teevad ise hoidised, vist tõesti nii ongi. Aga üritan igal aastal mingi uue hoidise lisada. Sel aastal istutasime aeda mureleid, ploome, pirnipuu: jälle uued võimalused,» ootab Margit juba põnevusega uut hooaega.
Margit ise oma varude hulka eriliseks ei pea ja on huvist ning siiani sotsiaalmeedias saadud tormilisest tagasisidest pigem üllatunud. «Igal aastal mul riiulid lookas, arvasin, et enamikel see nii. Nüüd selgub, et minu kelder on ùks suur ime,» ütleb naine ise tagasihoidlikult.