Kõik teavad kedagi, kes teab kedagi, kes lapsepõlves saadud sööklatraumast tänaseni üle saanud ei ole.
«Mõni suudab siiani vabalt peas rekonstrueerida kõrbenud piimasupi lõhnabuketti, teine kardab tänaseni kastme seest kogemata välja tõmmata suure pehme pekitüki ja sõna «karamellikissell» määrib vahel ära isegi karamellipudingi nime,» rääkis 14-aastase tütre ema Helen Unt.
Säärane vanaaegne menüü on Undi sõnutsi juba unustuse hõlma vajunud, kuid kohal on uued mured, mis lapsevanematele peavalu põhjustavad vahetunnis ostetud krõpsupakkide näol.
«Päevad on intensiivsed, õhtul minnakse trenni ja korraliku sooja toiduta on tervisemured kerged tulema,» kostab naine.
Et ikkagi selge oleks, mida lastele süüa antakse, läks Helen Unt ja tegi oma silma ja kahvliga olukorra selgeks.
Seinale oli kenasti kleebitud nädala menüü, kust selgus, et sel päeval saab süüa hautatud kanaliha erinevate lisanditega. «Kana pidi olema küll hapukoorekastmes, kuid vastu vaatav kana nägi välja pigem omas mahlas marineeruvat. Kõrvale tõstsin proovi mõttes nii kartulit kui riisi,» rääkis Unt.
Põnevaks läks olukord salatiosakonnas. «Saadaval oli nii tuttavlik porgandisalat ananassiga, kui riivitud peet. Juurde sai lisada porrut ja – hea üllatus – värskeid hiigelsuuri jõhvikaid, mis teenindaja sõnul pidid olema kultuursed,» rääkis Unt ja leidis, et kultuurne jõhvikas sobib haridusasutusse küll.
Salatile sai tema sõnul lausa mitut kastet peale valada ja seemnesegu näol kogu paketti veel tervislikumaks muuta. «Eriti meeldis mulle see, et nii salatile kui soojale toidule sai oma äranägemise järgi peale siputada maitserohelist, mis toidule lisamaitset ja ilusat välimust lisab,» kõneles ta.