Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Korstnapühkija annab nõu: ebaseadusliku korstnapühkija tunneb kutsetunnistuse numbrist ära

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristina Vennikas.
Kristina Vennikas. Foto: IIZI Kindlustusmaakler AS

Sügis on üldjuhul korstnapühkijaile kõige aktiivsem periood aastast ning ka koduomanikel tasub sellel ajal olla valvas ebaseaduslikult liikvel olevate ametiisikute suhtes. 

Tuleohutuse seaduse kohaselt tuleb eramaja korstnaid puhastada igal aastal, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Ka kortermaja korstnad tuleb kord aastas kutselise korstnapühkija poolt üle vaadata. 

Korstnapühkimise akti pannakse kirja ka küttekolde puudused

Korstnapühkija väljastab akti, kui küttekolded on ohutud ning tööde käigus vigu ei leita. «Juhul, kui esineb siiski puudusi, teen kirjaliku ettepaneku Päästeametile, kus kirjeldan üksikasjalikult kõiki leitud vigu ning teen ettepaneku nende kõrvaldamiseks,» iseloomustas kutseline korstnapühkija Kristina Vennikas oma tööd. Küttekollete pragunemised või sisse langenud telliseid on naise sõnul need, mis vajavad eriti suurt hoolt ja tähelepanu.

Iga kutseline korstnapühkija peab akti väljastama olenemata sellest, kas seal olid puudused või mitte. «Selleks, et ebaseaduslikke korstnapühkijaid eristada seaduslikest, tuleks arvestada, et meie väljastatud aktil peab olema kuuekohaline kutsetunnistuse number,» lisas Vennikas. Koju saabuva korstnapühkija kutset ja kompetentsi saavad koduomanikud Kutsekojast ise üle kontrollida.

Hooldatud küttekolded on olulised ka kindlustuses

«Kui korstnas olev tahm tekitas tulekahju, mistõttu hävis suur osa kindlustatud kodust, on kindlustusseltsil oluline teada, kas korsten oli puhastatud vastavalt seadusele,» kommenteeris IIZI kodukindlustuse tootejuht Gertu Karbus.

Kahjude hüvitamiseks peab nimelt olema tõendatud, et küttekolded olid hooldatud. Korstnapühkimise akti olemasolu kiirendab kahjukäsitlust. «Kui dokument tules hävib, siis on abi ka korstnapühkija nimest, kellel samuti korstnapühkimise akti info on olemas,» kinnitas Vennikas. «Kui selgub, et tulekahju põhjustas hooldamata küttekolle võib kindlustus kahjude hüvitamist vähendada ja ka hüvitamisest keelduda,» rõhutas Karbus.

Tuleohutus OÜ meelespea koduomanikele:

  • veendu, et korstnapühkija pääseb ligi kõigile küttesüsteemiosadele;
  • taga ohutu ligipääs korstnale. Üldiselt ei ole korstnapühkijatel redelit või kui on, siis tuleb maksta selle eest lisatasu;
  • korstnapühkija võib kutsuda ka kevadel. Sügisel on korstnapühkijatel rohkem tööd ning aja broneerimine keerulisem;
  • korstnapühkija tehtud ettekirjutused tuleks likvideerida viivitamatult kindla ajaperioodi jooksul, et vähendada tulekahjutekke riski ning tagada ohutus nii varale kui inimestele.
Tagasi üles