Mõtlemapanev number: iga lastega pere viskab aastas ära umbes 200 eurot

Rimist mahakantud toit laotakse auto peale ning toimetatakse Toidupanka. Igal aastal visatakse Eestimaa peredes ära suurtes kogustes toiduaineid, peamiseks põhjuseks oskamatus ja lohakus. Foto: Julia-Maria Linna

Igal aastal visatakse Eesti kodumajapidamistes ära 25 000 tonni täiesti kõlblikku toitu – toiduraiskamise peamised põhjused on oskamatus planeerida, kartus riknenud toidu ees ning vähesed teadmised toiduvalmistamisest. Rahvusvaheline toidupäev on suuresti kantud motiivist kõige selle vastu võidelda. 

Meie kodudes visatakse toitu ära enam kui arvata julgeksime ning need numbrid on igal aastal mõjunud kaunis hirmutavalt. 

«Sageli arvatakse, et suurimad toidu raiskajad on toidukauplused või tööstused, kuid tegelikkuses visatakse kõige rohkem täiesti kõlblikku toitu ära hoopiski kodumajapidamistes,» rääkis Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats.

«Toit on tänapäeva inimese jaoks midagi elementaarset – seda arvatakse olevat lõputult ning see ei saa kunagi otsa,» jätkas Bats. 

Nii on ka taoline hoiak üks põhjuseid, miks söömiskõlblik toit nii kergekäeliselt prügikasti lendab.

«Toidutootmisele kulub väga palju ressursse. Seega oleks kriitiliselt vajalik enne, kui me otsustame midagi oma külmkapist või toidulaualt ära visata, veidi mõelda sellele, kui palju vaeva on nähtud, et see toit üldse meieni jõuaks,» ütles Bats. 

Katrin Bats lisas, et Eesti jaekettides visatakse hinnanguliselt ära 7100 tonni toitu aastas.

«Tänu pidevale tarbijamonitooringutele ning tellimissüsteemide uuendamisele suudavad jaeketid enam-vähem hoida tellitavad-ostetavad toidukogused tasakaalus, kuid sellist olukorda, et mitte midagi ei jääks üle, on võimatu saavutada,» lisas Bats.

Selleks, et tellitud aga mahakantud toit siiski vähem raisku läheks, teeb Rimi aktiivselt koostööd Toidupangaga.

Nii alustas Rimi ka tänavu toiduteadlikkuse tõstmisele suunatud kampaaniat «Tarbime targalt», mis kutsub üles kaasa mõtlema, kuidas saaks toiduga säästlikumalt ringi käia.

«Võib-olla paljud ei ole teadlikud sellestki, et realiseerimiskuupäeva möödumine ei muuda toitu automaatselt söömiskõlbmatuks,» lisas  Bats.

«Kui inimesed vaevuvad põhjalikumalt järele mõtlma, kui palju visatakse toiduga prügikasti ka raha, paneb see loodetavasti nii mõnegi pere oma tarbimisharjumusi muutma,» avaldas ta lootust. 

Iga lastega pere viskab aastas koos toiduga ära umbes 200 eurot ning lasteta leibkond 120 eurot – tegemist on pere eelarve jaoks arvestatava summaga, mida saaks Batsi hinnangul kasutada märksa arukamalt.

Kampaania keskseks kujuks on tegelane Papa Karla, kes käib mööda kodusid, et süüa ära peredes järele jäänud toit. «Kahjuks Papa Karla päris igale poole siiski ei jõua,» möönis Bats.

«Tarbime targalt» Facebooki grupis jagatakse  lihtsaid nippe, mis aitavad planeerida toidu ostmist, säilitamist ja taaskasutamist.

«Samuti saavad oma teadmisi ja oskusi postitada kõik, kes on midagi leidlikku toidu päästmise kohta välja nuputanud,» täpsustas Bats.

Liitu Facebooki grupiga siin: https://www.facebook.com/groups/tarbimetargalt/