/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/10/22/12677177t1h6603.jpg)
Nüansse, millele vanasse majja kodu soetades tähelepanu pöörata, on tohutult palju. Mille suhtes tasub aga eriti valvas olla?
Vanasse majja soetatav korter võiks ehitusspetsialisti kullipilgu alt läbi käia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne vanemasse majja korteri ostmist tuleb kahtlemata suur kodutöö ära teha. Lisaks tasub konsulteerida ka oma ala spetsialistidega, kes suudavad paari-kolme sekundiga tuvastada suurimad kitsaskohad ja ohumärgid.
Merko Ehitus Eesti AS projektijuhi Mario Pajuste sõnul pole vanema maja puhul üldjuhul vahet, kas tegu on kivi-või puitmajaga. Mõlemal juhul tuleks esitada kontrollküsimusi, kuna vigu ja probleeme esineb nii kivi- kui puitmajades.
«Sageli juhtub, et esialgu soodsana tunduva korteri ostuga vanasse majja kaasnevad mitmed ootamatud kulud ja probleemid, mis võivad lisanduda ostuhinnale hiljem. Kuna uuemate majade korterid on ehitatud tänapäevaseid nõudeid arvestades, siis võimalusel soovitan osta kodu uude majja,» märkis Pajuste.
Asjaolusid, millele tähelepanu pöörata, on väga palju. Alustades kasutusloa olemasolust ja lõpetades keldrikorruse niiskuskahjustustega. Pajuste soovitab esmalt uurida, kas korter vastab ettenähtud projektile ning ega seal ebaseaduslikke ümberehitusi tehtud pole. Eriti tähelepanelik tasub aga olla omavoliliste konstruktsioonide ümberehituste osas. Enne ostu tuleks küsida kindlasti korteriühistu olemasolu kohta ja uurida eelmiste aastate kommunaalkulusid kui ka igakuist remondifondi suurust. Lisaks võiks kontrollida katuse soojustuse olukorda ning uurida maja fassaadiga seonduvat.
«Kindlasti võiks vaadata viimistletud seina ja lae olukorda – kas värv on koorunud ja kas on näha veekahjustusi. Kui korteris on välisseinte värvi muutuseid, siis need võivad viidata külmasildadele, niiskuskahjustusele ja hallitusele, hoiatas Pajuste. Samuti võiks jälgida põrandakatteid ning neil olevaid muhke-ja läbivajumisi. Üle tuleks vaadata ka plaaditud pinnad.
«Kui need koputamise tulemusel kõmisevad, siis see võib olla märk, et plaadid pole korralikult aluspinna küljes kinni,» lisas Pajuste. Ühtlasi võiks kontrollida ka vannitoa ventilatsiooni – õhuresti vastu asetatud WC-paber annab kohemaid aimu väljatõmbe olemasolust või puudumisest.
Esmakordselt avaldatud 22.10.2018