Korteriühistute Liit: korduskoosolek peab olema otsustusvõimeline osalejate arvule vaatamata

Eesti Korteriühistute Liit. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul võiksid korteriühistud saada võimaluse põhikirjaga korduskoosoleku kvoorumi kehtestamiseks.

Korteriomanike passiivsus on aastakümneid korteriühistute murekohaks olnud. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi leiab aga et ühistute huve silmas pidades oleks kõige otstarbekam muuta seadust viisil, mis jätaks korteriühistule võimaluse vajadusel kvoorum oma põhikirjaga kehtestada. 

 «Ka Helve Särgava viitas punktile uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses, mille kohaselt on korduskoosolek otsustusvõimeline osalejate arvule vaatamata. Korteriühistute huve silmas pidades oleks kõige mõistlikum seadust selliselt muuta, et korteriühistule jääks võimalus korduskoosoleku kvoorum vajadusel oma põhikirjaga kehtestada,» rääkis Mardi.

Kõiki otsuseid korduskoosolekul siiski üheainsa kohalolijaga vastu võtta ei saa. Laenukohustuse või renoveerimistööde üle, mis ületavad korteriühistu majandusaasta eelarvet, saab otsustada näiteks ainult häälteenamus. «See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest. Kui varem võis ka laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis alates 2014. aastast see enam võimalik pole,» selgitas EKÜL õigusosakonna juhataja. Samuti ei ole võimalik korduskoosolekut korraldada kohe, vaid nõuetekohase etteteatamisega minimaalselt nädala pärast. 

Mardi soovitab edasiste probleemide vältimiseks korteriomanikel passiivsusest võitu saada ja aktiivselt korteriühistu töös osaleda. «Nii teete omaltpoolt kõik, et mingi huvigrupp ei saaks korduskoosolekul ebasobivaid otsuseid teha.»