Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest ja eraomandi taasloomisest on kinnisvaramaaklerite teenuse osutamine olnud riigi tasandil reguleerimata ning koolitamine erasektori enda õlul.
Maaklerteenuste riiklik kontroll tõstaks teenuse turvalisust ja kvaliteeti
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda asutati 1997. aastal ning siis alustati ka kutseeksamite korraldamisega ja kutsetunnistuste väljastamisega. Kutsetunnistuse omistamine ei ole 2018. aastal jätkuvalt kohustuslik ning kinnisvaramaaklerite teenuse standard on endiselt soovituslik.
«Kinnisvaramaaklerite kohatine halb maine on juhtivate kinnisvaravahendusega tegelevate ettevõtete jaoks suur probleem, mille lahendamiseks keskenduvad paljud usalduse müümisele,» ütles Domus Kinnisvara maakler Sandra Metsa. Raskelt saavutatud usaldus on tema sõnul aga kerge kaduma, kuna ebakvaliteetset teenust pakkuvad vahendajad kipuvad tihtipeale terve tegevusala mainet kahjustama.
Sagedate probleemide ajendiks on maakleri sõnul riigi suutmatus reguleerida nii kinnisvaramaaklerite tegevust kui ka eraisikute õigusi müüa oma kinnisvara. Kinnisvarateenuse kvaliteeti on võimalik parandada, ent selleks on vaja kehtestada riiklikud regulatsioonid. Hetkel langeb põhikoormus ning vastutus suurematele kinnisvaravahendusega tegelevatele ettevõtetele.
«Riiklike regulatsioonide rakendamine on hädavajalik, kuna see tõstab oluliselt teenuse turvalisust,» märkis Metsa. Eestis nimelt ei pea kinnisvaramaakler omama kõrgharidust ega ka muud sertifikaati, mis tõendaks tema pädevust töötada vastaval ametikohal. Maaklerite register on hetkel lihtne nimikiri inimestest, kes sellel ametikohal töötavad ja sinna registreerimine ei ole kohustuslik. Registrisse kandmisel võtab maakler endale kohustuse järgida Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Heade Tavade Koodeksit, kinnisvaramaaklerite teenuse standardit ning kutsestandardit.