Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kodukindlustuslepingule tasub remonditööde järel pilk peale visata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: IIZI Kindlustusmaakler AS

Uue kodu ehitus või renoveerimine hõlmab riske kui ka suurt rahakulu. Remondi käigus võib aga esineda olukordi, millega ei ole arvestatud ning mis toovad kaasa märkimisväärseid lisakulutusi.

Olenemata sellest, millises ehitusjärgus inimese kodu parasjagu on, tasub oma maisel varal alati pilk peal hoida. Kuigi ehitusjärgus kodu puhul suuri riske esmapilgul näha ei suudeta, tasub sealjuures arvestada sellega, et ka objektile jäetud tööriistad ning ehitusmaterjalid võivad saamahimulistele kelmidele silma jääda. 

 «Ehitusjärgus maja on mõistlik kindlustada juba siis, kui maja karp ja katusetööd on tehtud, hoonel on olemas uksed ja aknad,» rääkis IIZI kodukindlustuse tootejuht Gertu Karbus. Oluline on hoida uksed lukus, et võõrad sisse ei saaks ning sellest veelgi olulisem on hoida väärtuslikud esemed varaste huviorbiidilt eemal. 

Näiteks segumasin, mis nädalavahetusel töölisi ootama jääb, võib huvi pakkuda ka pahatahtlikele inimestele. Samamoodi on ahvatluseks ladustatud puitparkett, mis ootab maha panekut või hinnalised soojustusplaadid. «Tähele tuleb panna, et ehitusmaterjalide vargus on kodukindlustuslepingu alt hüvitatav, kui need asuvad hoones,» rõhutas Karbus. 

Millal tasub tulevast kodu kindlustada?

Sageli ehitatakse uus elukoht pangalt saadud vahendite abil. Pankade laenupoliitika nõuab aga majade kindlustamist. «Kindlustusleping tuleks peale maja valmimist muuta, et see sinu vajadusi ja riske kaitseks siis kui maja on valmis,» lisas Karbus.

Selleks aga, et kindlustusleping mure korral ka aitaks, peavad tingimused olema vastavad inimese kodu tänasele olukorrale. Juhul, kui planeeritakse suuremahulisi ehitustöid, tuleks oma soove ja unistusi kindlasti ka kindlustusmaaklerile jagada. «Tavapärasest remondist, näiteks siseviimistluse piires tehtud väiksemahulistest remonttöödest teada anda ei ole vaja,» ütles Karbus.

Tagasi üles