/nginx/o/2018/10/31/11538852t1h9018.jpg)
Eestlane on läbi aegade hinnanud leiba ja on seetõttu agar võileivasööja. Ometi on tarbijate eelistused aasta-aastalt muutunud ja või kõrval domineerib järjest enam võileivamäärdena hoopis toorjuust, mille tarbimine on viimaste aastatega kasvanud enam kui neli korda.
Tõsi, toorjuustude võidukäik kodumaises toidutööstuses ja ka tarbija toidulaual on märkimisväärne, ka on toorjuustu tarbimine viimasel paaril aastal hüppeliselt kasvanud.
Estoveri Piimatööstuse tegevjuhi Hannes Pritsi sõnul on taoline tarbimiskäitumise muutus tingitud tõenäoliselt nii inimeste maitse-eelistuse muutusest, hinna kasvust kui ka sellest, et tarbijad otsivad lihtsamaid, teinekord ka vähemrasvaseid alternatiive.
«Kui aastal 2014 tarbis keskmiselt iga Eesti elanik 41 g meie toorjuustu, siis 2017. aastal oli vastav number juba 177 g,» sõnas Prits, kelle sõnul on alust eeldada, et tänavu lüüakse see tarbimisrekord taas üle.
Kui keskmine Eesti taluvõi sisaldab 100 grammis 750 kilokalorit ja 82 grammi rasva, siis sama kogus maitsestamata toorjuustu sisaldab kolm korda vähem kaloreid ja neli korda vähem rasva, ehk 225 kilokalorit ja 14 grammi küllastunud rasvhappeid.
«Just väiksem rasvasisaldus ja kergus on see, miks paljud tarbijad on järjest enam toorjuustu eelistama hakanud,» arvas Prits, kes lisas, et kuna toorjuustus on vähem rasvu, siis ei lähe see ka külmkapis kõvaks ja seda saab kiiresti ja mugavalt hommikuti leivale määrida.
Pritsi sõnul on maitsestamata toorjuustu kõrval Eestis populaarseimad maitsed küüslaugu ja ürtidega ning murulauguga toorjuustud.
«Maitselisandiga toorjuustud sobivad nii võileivakatteks kui ja soolastesse roogadesse, ka dipikastmete asendajaks, samas näiteks jõulude eel kasvab hüppeliselt šokolaadi-toorjuustu tarbimine, mida lisatakse kookidesse ning millega saab anda tervislikumalt maitsenüansse magusatele roogadele või kasutada lihtsalt saiamäärdena,» rääkis Prits.
Kuigi ka sarnaselt või ja teiste piimatoodetega on ka toorjuustu hind olnud viimastel aastatel kasvutrendis, ei ole see Pritsi hinnangul hüppeliselt mõjutanud tarbimise muutumist.
«Kampaaniate perioodil ostetakse küll toorjuustu 3–4 korda enam, kuid samas on ka kampaaniaväline tarbimine olnud suhteliselt stabiilne, sest see, kes juba on toorjuustu eelistama hakanud, naljalt tarbimisest ei loobu,» sõnas Prits.
Estoveri hinnangul kinnitab eestlaste toorjuustulembust ka see, et viimastel aastatel on turule lisandunud mitmeid kodumaiseid tootjaid, kelle sortiment on valikurohke.
/nginx/o/2018/08/03/11151765t1hf3fc.jpg)