/nginx/o/2018/10/31/11538913t1h6e56.jpg)
Prantsuse köök vallutas Euroopa 16. sajandil, kui kuningas Henri II abiellus Itaaliast, Firenzest pärit hertsoginna Katariina di Mediciga. Viimane tõi Prantsusmaa õukonda oma kodumaa Itaalia sajanditepikkuse rafineeritud kokakunsti.
Normandia köök: hõrgutised, mis sobivad ka põlise maarahva lauale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia köök aga arenes välja Antiik-Roomast, kuhu oli kandunud ka antiikse Kreeka toidukunsti mõju. Viimane päris aga parima Pärsiast ja teistest idamaadest. Seega peab paika väide, et prantsuse köögis on ühendatud Ateena kultuur, Rooma luksus ja Prantsusmaa maitsekus.
Kahtlemata söödi Prantsusmaal hästi juba enne Katariina di Medicit. Kloostrites arendati välja suurepäraseid delikatesse. Paljud road on saanud kohalikeks rahvustoitudeks ja on seda tänaseni.
Kuulus gastronoomiaentsüklopeedia «Larousse Gastronomique» sisaldab 1000 leheküljel erinevaid retsepte, kus mõne lemmiku valmistamiseks on retsepte rohkem kui sada. Ükski inimene ei suutvat elu jooksul ära proovida kõiki prantsuse köögi hõrgutisi.
Erinevate piirkondade toidulaud Prantsusmaal on erinev. Huvitav on võrrelda samade lähteainete puhul toitude valmistamisviise eri paigus, kirjutab Linda Petti 1995. aastal välja antud raamatus «Prantsuse köök». Valisin Linda Petti raamatust mõned näited, mis võiksid sobida ka meie, põlise maarahva, toidulauale. Lihtsad ja igapäevased, aga väikeste prantsuspäraste nüanssidega, mis muudavad toidu tõepoolest natuke eriliseks.
Balzaci supp (Normandia)
Keeta tavaline odratangusupp selleri ja porrusibulaga, ajada läbi sõela, lisada rõõska koort. Selleri maitse peab jääma õige tugev. Valmis supile tõsta võis hautatud porrusibularattad.
Normandia rohelised oad
Tükeldatud oakaunad keeta väheses vees, maitsestada soola ja aed-piparrohuga, valada juurde rõõska koort ja hautada veel viis minutit, Osa koort segada paari toore munakollasega, segada ubadega, kuid mitte enam keema lasta.
Normandia sealihalõigud
4 kaelakarbonaadilõiku (või vastavalt sööjate arvule ka rohkem), 50 g võid, soola, pipart, 100 g riivitud juustu, pool klaasi (1dl) koort, 1 dl siidriäädikat, 1 sl sinepit.
Lihalõigud praadida ühelt poolt, siis pöörata ringi, peale tõsta juustu ja koore segu. Edasi küpsetada ahjus. Küpsetamisel tekkinud vedelikust teha kaste, segades kokku või, koore, äädika ja sinepi. See valada sügavale vaagnale, kõrvale pruunid lihalõigud.
Normandia kukk
1 noor kukk või kana, 3/4 l siidrit, 100 g võid, 150 g seeni, koort, jahu, soola, paprikapulbrit või karrit.
Lind tükeldada, veeretada tükke jahus ja pruunistada võis. Tükeldatud seened praadida eraldi. Siidrit keeta, kuni maht on poole võrra vähenenud, valada lihale. Hautada. Lisada koor ja hautada veel mõned minutid. Asetada vaagnale, seened ümberringi. Siidrikaste valada peale.
Kasutatud on Linda Petti raamatut «Prantsuse köök» (kirjastus Ilmavalgus, 1995). Avaldatud autori järeltulijate loal.