:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/06/11552866t1he4ee.jpg)
Eestlaste üks põhitoit – kartul – jõuab lauale väga erineval kujul. Me sööme kartuliputru, ahjukartuleid, friikartuleid, praekartuleid, krõpsu ja kartulivorme. Mõnele meeldib seda ka toorelt krõmpsutada.
Miks ei tohiks kartulit toorelt süüa?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toores kartul ei ole tegelikult kõige parem toit ja kuigi see inimest kohe maha ei murra, on paar veenvat põhjust, miks võiks selle juurika enne söömist läbi küpsetada, kirjutab Mashed.
Esiteks sisaldab kartul vastupidavat tärklist, mida seedesüsteem ei suuda lagundada, mistõttu on toores kartul raskesti seeditav ja sel on madal toiteväärtus. Läbides seedesüsteemi kaasnevad sellega suure tõenäosusega puhitused, kõhuvalu ja gaasid.
Teiseks sisaldab toores kartul ensüüme pärssivaid antitoitaineid, mis teeb raskemaks ka teiste söökide seedimise ja vähendab mitmekülgse toitumise kasulikku mõju. Kui kartul on viletsalt pestud, võid selle koorega manustada ka baktereid, mis koos mullaga sinu toidulauale jõuavad.
Eraldi tasub üle korrata, et kui kartul on tõmbunud roheliseks, ei tasu seda ei süüa ei toorelt ega küpsetatult, sest see sisaldab mürgist solaniini, mis võib põhjustada iiveldust, kõhulahtisust ja peavalu.