Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Tulumaksukohustus ei pruugi iga päranduseks saadud korteri puhul kehtida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päranduseks saadud elupinnad tekitavad endiselt segadust.
Päranduseks saadud elupinnad tekitavad endiselt segadust. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Pärandvara, näiteks korteri või maja, müümine tekitab kinnisvaraturul endiselt päris palju küsimusi. 

Eriti peadmurdvaks on pärandvarade puhul poleemika tehingute maksustamise ümber. «Näiteks olid mul kliendid, kes soovisid müüa korterit, mis oli saadud pärandvarana. Klient arvas, et kuna korter on nende käes olnud kolm aastat, siis on juba piisavalt aega kulunud, et tulumaksu enam ei peaks tasuma. Kuid selgus, et kuna kõnealune korter ei olnud kliendi elukoht, kehtib selle müümisel endiselt tulumaksukohustus,» märkis Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Maria Truupõld, rõhutades et pärandvara müües peab üldiselt alati arvestama tulumaksu tasumise kohustusega.

Ent, täpselt samamoodi nagu on mündil kaks poolt, on ka pärandiks saadud kinnisvara müümise juures erandeid ja nüansse, mida silmas pidada. 

Truupõld märgib, et tulumaksuga ei maksustata pärandvara võõrandamisest saadud tasu, kui isik müüb kinnisvara, mida kasutas oma elukohana. Eluruumi kasutus isikliku elukohana peab sealjuures vajaduse korral tõendatud olema. «Kui võõrandatavat eluruumi on kuni müümiseni kasutatud osaliselt ka muul otstarbel, näiteks üüris omanik seda välja või kasutas firma kontorina, siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele,» täpsustas Truupõld.

Müstiline kaks

Väga tihti ollakse väärarvamusel justkui kaoksid müstilise kahe aasta möödudes ka inimese maksukohustused. Paraku kehtib ka pärandvara puhul reegel, et kui inimene võõrandab kahe aasta jooksul rohkem kui ühe elukoha, rakendatakse maksuvabastust vaid esimese võõrandamise suhtes. Kaheaastast tehingute vahelist aega loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.

«Muide, kui teise elukoha müügist saadakse kahju, siis sellist tehingut arvesse ei võeta ning deklareerima ei pea, kuid tehingu dokumendid, sealhulgas soetamis- ja müügikulu, tuleb vähemalt viis aastat alles hoida,» täpsustas Truupõld.

Tagasi üles