Restoran Wicca peakokk Angelica Udeküll Eesti «toidudelegatsiooniga» Hiinas-käigust: see on suurte vastuolude maa!

Angelica Udeküll ning Kristo Malm Eesti toidusekori äridelegatsiooniga Hiinas Eesti toitu tutvustamas. Foto: Leon Chen, Lucas Digital

Maaeluminister Tarmo Tamm koos Eesti toidutootjate ning tippkokkadega saabus neljapäeval tagasi Hiinast, kus käidi tutvustamas eestimast toitu ja toidukultuuri. Vahetuid muljeid jagas Maitsemeelele Restoran Wicca peakokk Angelica Udeküll.

Kui kaua reis kestis ning millise mulje jättis Teile Hiina Rahvavabariik?

Reis Hiina oli olemuselt pigem kiirvisiit, mis kestis kokku koos pikkade lendudega kuus päeva.

Hiina on minu silmis kindlasti selline riik, mis väärib pikemat külastust, sest seal on väga palju põnevat avastamist.

Minu esmamuljed põhinevad pelgalt Shanghai muljetel, mis on üks killuke sellest põnevast ja vastuolulisest maast.

Kui aga üritada kokku võtta mõne iseloomustava sõnaga siis võiks kirjeldada Hiinat kui suurte kontrastide maad, mille hingeelu on mõnes mõttes ilmselt tabamatu, kui külastada seda riiki turistina.

Tohutud kontrastid, pillav rikkus kõrvuti vaesusega, vana kultuuripärand kõrvuti pilvelõhkujate ja uusimate infotehnoloogiliste lahendustega.

Kõige suurem üllatus olid kindlasti hiina inimesed, kelle kohta on kõige iseloomustavam väljend «pocer face» - vaoshoitud, rahulikud, väliselt emotsioonitud, kuid üsna terased ja toimekad.

Kuidas eestlased Hiinas vastu võeti ning kuidas meie delegatsiooni, eesotsas meie maaeluminister Tarmo Tamme vastuvõtt sujus?

Kuidas Eesti delegatsiooni tervikuna Hiinas vastu võeti, ei ole ma ilmselt õige inimene kommenteerima, kuna minu ja Kristo Malmi päevad möödusid suuresti vastuvõtuga seotud ettevalmistuse tähe all.

Vastuvõtt kujunes meeleolukaks. Tunnistan ausalt, et olime mõneti murelikud, kui peale menüü koostamist ja kaasa võetavate tooraine nimekirja saatmist selgus, et Hiina ei ole võimalik saata piimatooteid, liha ja pulbreid, kaasa arvatud jahusid.

Kokkadena aga oleme ju harjunud, et tuleb ette olukordi, mil soovitud eesmärgi nimel tuleb mõelda raamist välja ja nii ka seekord õnnestus vaatamata üsna suurtele piirangutele pakkuda vastuvõtu menüüs eestlastele omaseid maitseid nagu näiteks veisekeel mustal leival, kama kui ka kohukest.

Igal juhul oli tagasiside eesti maitsete aadressil igati positiivne, mis annab alust arvata, et hiinlastele meie põhjamaised maitsed meeldivad, seda nii söögi kui joogi poolise osas.

Kui pikaks Teie päevad selle ürituse raames Hiinas kujunesid, eeldan, et pinget ja vastutust jagus omajagu?

Meie päevad Hiinas kujunesid üsna pikkadeks, kuivõrd vastuvõtu ettevalmistamiseks oli antud sisulislet pelgalt 36 tundi, mille jooksul tuli jõuda teha nii ettevalmistused köögis kui ka hankida puuduolevad toorained, mida Eestist saata ei õnnestunud.

Ja kuivõrd on tegemist kultuuriliselt meist siiski üsna erineva riigiga, siis saime osa mitmetest närvikõdi pakkuvatest momentidest, näiteks et kõik ajalised kokkulepped ei tarvitse toimida just minuti täpsusega, vaid saadetis, mis peaks kohale jõudma kell 10.00, võib kokkulepitud sihtkohta saabuda kell 15.00.

Lisaks tuli arvestada Eesti ja Hiina kuue-tunnise ajavahega, mis lõi segi sisemise bioloogilise kella, tekitades tunde, et polegi vahet kas on öö või päev, pidevalt on pisut segane enesetunne.

Millise emotsiooni tekitas Teis hiina toit, nii palju kui seda kohapeal kogeda saite?

Rääkides Hiina toidust siis ka selles osas jõudsime kogeda seinast seina maitseelamusi.

Tundub, et kõige kesisema elamuse saimegi hotelli hommikusöögist, mis visuaalselt nägi välja väga rikkalik ja ahvatlev, kuis maitsete osas tundus üsna võõras.

Küll aga õnnestus saada osa paarist väga põnevast toiduelamusest, millest ehk kõige eksootilisemaks võib pidada vürtsikas puljongis keedetud lamba aju.

Kõige enam levinumate roogadena võib ilmselt välja tuua puljongeid nuudlite või pelmeenilaadsete toodetega, mis enamasti on Eesti inimesele meelepärased.

Mis jäid seekord proovimata, on erinevad putukad, konnad ja ka kanavarbad, mida kõike võis tänavatoidu kohtades silmata ja poelettidel näha.