Päästeamet: eestlased teevad ahju kütmisel teadmatusest suuri vigu

Ahju kütmine. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kütteperioodil tehakse Eesti kodudes endiselt hämmastavalt palju kütmisvigu, mistõttu Päästeamet kordab üle põhilisemad ohutusnõuded.

15. novembril kell 01:36 sai Häirekeskus teate tulekahjust Põhja-Tallinna linnaosas Köie tänaval. Päästjad tuvastasid saabudes, et ahju oli tehtud tuli, kuid siiber oli jäetud kinnisesse asendisse, millest tekkis ka suits, mis omakorda meenutas tulekahju. Päästjad tuulutasid ruumid ning tegid selgitustööd.

Sellest tulenevalt tuletab Päästeamet meelde, et ohutuks kütmiseks tasub meeles pidada järgmist:

• Rikkis küttekollet ei tohi kasutada. Vähimagi kahtluse korral, et kodu kütteseade või korsten pole töökorras, tuleb esimesel võimalusel kutsuda oma ala ekspert seda kontrollima.
• Küta ahju mõistlikult. Ülekütmise vältimiseks tuleb külmade ilmade ajal kütta üks ahjutäis korraga, seda mitu korda päevas.
• Ära pane põlevmaterjale küttekoldele liiga lähedale (küttepuud, vaip). Tulekahju võib tekkida lenduvast sädemest ning isegi soojusülekandest.
• Kütmiseks ei tohi kasutada värvitud, immutatud või muul moel kemikaalidel töödeldud puitmaterjali.  Puidus olev keemia talletub kergesti küttekeha seintele ning võib kaasa tuua suured kahjud.
• Kütmise ajal ei tohi kodust lahkuda või magama minna.
• Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.
• Tühjenda küttekolle põlenud puidu jääkidest alles peale nende jahtumist. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergestisüttivas anumas. Kuum tuhk tuleb paigutada metallnõusse ning viia hoonest väljapoole jahtuma.