Kolm majapidamistöödega seotud müüti, mida ei tasu tõe pähe võtta
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
15. november 2018, 17:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koristamisega seoses ringleb tohutul hulgal nõuandeid ja seisukohti, millest päris kõike ei tohiks tõe pähe võtta.
«Tapab 99 protsenti bakteritest»
Suure loosungi taga peitub üldjuhul suuresti moonutatud tõde. Kui toote pakendil on kirjas, et see hävitab 99 protsenti bakteritest, siis tegelikkuses tähendab see hoopis seda, et puhastusaine tapab vaid selle aine suhtes tundlikud bakterid. Puhastusaine suhtes mittetundlikud bakterid jäävad seevastu ellu ning jätkavad paljunemist.
Äädikas sobib kõigeks
Kuigi äädikat soovitatakse kui universaalset puhastusvahendit, millele jagub tööd terves majapidamises, on siiski pindu ja esemeid, mille puhastamiseks see ei sobi. Naturaalsete puitpõrandate ning pesumasinate ja nõudepesumasinate korral toob see pigem kahju kui kasu.
Tolmuimeja rikub vaiba
Väga tihti ollakse tolmuimejate suhtes ülekohtused, väites et viimased rikuvad nii vaiba kui põranda. Tasub teada, et mustuse hävitustöö vaiba kallal on oluliselt laastavam kui tolmuimeja korral. Tänapäeval toodetud vaipkatted on lisaks piisavalt vastupidavad, et tolmuimeja töökordi üle elada. Küll aga võib liigne villast ja mittesünteetiliste vaipade puhastamine vaipkatetele ajapikku karuteene teha.